Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti astus sammu lähemale relvakaubanduse lepingule
Eesti andis ÜROs üle oma rahvusvahelise relvakaubanduslepingu (ATT) heakskiitmiskirja. Tegemist oleks esimese juriidiliselt siduva rahvusvahelise lepinguga, mis reguleerib riikidevahelist tavarelvade eksporti, importi ja transiiti, kommenteeris välisminister Urmas Paet.
”Lepingu jõustudes suureneb riikide vastutus relvatarnete eest, mis aitab kaasa rahu ja julgeoleku kindlustamisele,“ vahendas välisministeerium Paeti sõnu. „Samuti kahaneb ebaseaduslik relvakaubandus ning sellega kaasnevad inimohvrid ja kannatused,“ lisas Paet.
Välisministri sõnul hukkub relvakonfliktides igal aastal üle 500 000 inimese, kellest enamus on tsiviilisikud, sealhulgas 66 000 naist ja last.
ATT-ga keelustatakse tavarelvade, laskemoona ja relvaosade tarned, kui sellega rikutakse ÜRO relvaembargosid või muid asjakohaseid siduvaid rahvusvahelisi kohustusi või kui nende relvadega võidakse panna toime inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid. Tarneotsuste tegemisel peavad riigid arvesse võtma nende vedude mõju rahule ja julgeolekule. Samuti peavad riigid arvestama, et relvi ei kasutataks rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste tõsisteks rikkumisteks ja rahvusvahelisele organiseeritud kuritegevusele ning terrorismile kaasa aitamiseks. Arvesse tuleb võtta ka relvade illegaalsele turule liikumise ohtu.
Samuti leidis Paet, et Eesti ettevõtjatele on kasulik, kui ekspordikontroll on ühtlaselt tugev kogu maailmas luues ettevõtjatele võrdsemad tingimused. “Eesti kui tugeva impordi- ja transiidikontrolliga riigi sisejulgeoleku huvides on, et kontroll oleks tugev ka teistes riikides,” lisas ta.
Eesti strateegilise kauba kontrolli korraldusse ATT suuri muudatusi ei too, kuna Eesti õiguskeskkond ja praktiline korraldus vastavad juba praegu rahvusvahelistele tavadele.
Seni on ATT ratifitseerinud 13 riiki. Lepingu üleilmseks jõustumiseks on vajalik, et selle ratifitseeriks 50 riiki.
Autor: 1321-aripaev
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.