Knopka Sandor Liive toolil

Ragn-Sells soovib muuta elektrituruseadust, mille tulemusena ei saaks Eesti Energia Iru prügipõletustehas enam koostootmise toetust. Vakra abil jõudis see ettepanek ka koalitsioonilepingusse. Täpsemalt saab lugeda artiklist "Ragn-Sellsi ärihuvi jõudis valitsusliidu leppesse".

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikme Rainer Vakra sõnul ei tegutse tema aga Ragn-Sellsi huvides. “Ma ei näe mingit põhjust peale maksta, et soomlaste või Suur­britannia elanike prügi Eestis põletada,” ütles ta.

Järgneb intervjuu Vakraga

Mida ütlete Ragn-Sellsi ärihuvide esindamise kohta? 

Jama! Minu esimene kõrgharidus on keskkonnakorraldus ja põhimõtteliselt selline jutt ajab kopsu üle maksa. Ükskord tuleks asjast rääkida ausalt ja kõigile arusaadavalt. Kui me põletame Eestis prügi, siis 25% ehk tuhk ladestatakse Eestimaa prügilasse.

Vaatasin spetsiaalselt järele, kui koalitsioonilepingut sõlmisime, et sel on aastal taotletud lube 90 000 tonni prügi importimiseks välismaalt. Kui see on ärimudel, siis tulekski seda teha ärilistel eeldustel.

Ma ei näe mingit põhjust peale maksta, et soomlaste või Suur­britannia elanike prügi Eestis põletada. See on puhas roheline mõtteviis. Kas Eesti peaks olema see koht, kus heaolumaade prügi põletatakse? Suur osa koalitsioonilepingu sõlmimise juures olnutest oli põhimõtteliselt selle vastu, et me põletame teiste riikide prügi ja tuha ladestame Jõelähtme prügilasse.

Vaatamata sellele, mida keegi arvab või ütleb, mina olen sada protsenti sellele vastu, et me peame prügipõletamisele veel peale maksma. See on minu põhimõtteline otsus, panime selle koalitsioonileppesse ja seda toetas ka keskkonnaministeerium ehk keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Me loodame selle ka ära teha.

Selle punkti osas vaidlusi ei olnud, me saime kõik ühtemoodi aru, et kui prügi import on äriliselt kasulik, siis on see üks punkt. Kas me hakkame seda tulevikus piirama või mitte, seda me arutleme edaspidi. Mitte ainult koalitsioonilaua taga, vaid terves ühiskonnas. Põletamine on küll üks samm parem kui ladestamine, aga samas kõige põletamine on selline laisa lõuna-eurooplase meetod.

See oli konsensuslik ettepanek. Meil oli väga palju punkte, mida läbi käisime, ja see jäi lõpuks lauale. Suuri vaidlusi ei olnud.

Kõik arvutused, mida me ka ministeeriumist saime, näitasid, et Iru jaamas ei peaks olema märkimisväärset soojahinna muutust ega ka prügihinna muutust. See on selge märk, et riik ei peaks soosima ja raha peale maksma, et siin välismaist prügi põletataks. Probleem on tekkinud sellest, et Iru jaam on Eesti tarbeks liiga võimas, prügist on saanud tooraine ja seepärast on ka omavahelised kemplemised ja näpuganäitamised tekkinud.

Võib-olla, minu teada on seda teinud ka Eesti Jäätmekäitlejate Liit. Neid kuulujutte ma ei oska kommenteerida. Mina olen aastaid seda põhimõtet rääkinud.

Ma iseenesest toetan seda põhimõtet, et stabiilsus on hästi oluline, aga see välismaa prügi maht on kasvanud ja see on hiljuti tekkinud küsimus. Iru prügipõletusjaam ei ole ju tegutsenud kümneid ja kümneid aastaid. Selleks, et roheline mõtteviis pääseks esile, tuleb selliseid samme astuda. Vastasel juhul võib see maht muudkui kasvada ja siis soovitakse võib-olla veel tehaseid ehitada. See on põhimõtteline riigi poliitika, kas me oleme keskkonnasõbralikud või mitte. Riik peab selle mõtteviisi ärihuvidest ettepoole tooma, kahjustamata samas oluliselt Eesti majandust.

Siis tulebki diskussioon ja tulebki selgitada Eesti rahvale. Kui teha küsitlus, siis väga suur osa ei tea, et välismaa prügi tuuakse siia põletamisele. Kui teada saadakse, oldaks kindlasti sellele vastu. Kogu see Eesti Energia positiivne kuvand suurettevõttena on olnud niivõrd võimas ja on antud kaks valikut, kas panna prügi prügimäele või ahju. Ahjust saame sooja ja siis saab iga inimene aru, et see on mõistlik. Tegelikult jäetakse keskkonna poole pealt see oluline osa rääkimata, et prügi oleks mõistlikum sorteerida.

Tegemist on minu koolivennaga 21. keskkoolist, samamoodi nagu minu koolivend on ­Eerik-Niiles Kross või Andres ­Anvelt. Ka Erkki Raasuke, Enn Eesmaa, Urve Tiidus. Mul on väga palju koolivendi ja kooliõdesid. Ei maksa otsida seda võrgustikku, Eesti on nii väike.

Ei, kindlasti mitte.