Tallinnal plaanis naastrehvimaks

Artikkel

- Uudised
- Indrek Kald
- 4. aprill 2014 kell 7:49
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinnal plaanis naastrehvimaks
Tallinn tahab teha riigile ettepaneku kehtestada kohaliku maksuna naastrehvimaks ning plaanib tulevikus linnas naastrehvid üldse keelata.
"Maks võiks tulla 3-5 aasta jooksul ja seda tasutakse naastrehvi ostmisel," ütles linna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa. "Ideaalne oleks, kui maksu eest saaks kahjud kaetud, kuid see ei ole ilmselt reaalne. Küll aga peaks maks olema nii suur, et juhid hakkaksid eelistama naastudeta lamellrehve," märkis ta pressiteates.
Rüütelmaa rõhutas, et esialgu on vastu võetud põhimõtteline otsus teha majandus- ja taristuministeeriumile maksu kehtestamise ettepanek, kuid maksu üksikasjade kohta pole veel midagi lõplikku otsustatud. "Esialgu oleme veel idee tasandil," märkis ta. Naastrehvid lõhuvad linna teatel tänavaid ja teemärgistust.
Pikemas perspektiivis tahab Tallinn naastrehvide kasutamise linna territooriumi üldse ära keelata, sest praktilist vajadust nende kasutamisel Tallinnas Rüütelmaa hinnangul pole. Lõplikule keelustamisele võiks Rüütelmaa arvates eelneda kahe- kuni kolmeaastane üleminekuperiood, et inimesed saaksid juba ostetud naastrehvid lõpuni sõita.
Majandus- ja taristuministeerium ei soovinud oma seisukohta linna ettepaneku kohta avaldada. Varasemast on teada, et ministeeriumi valitsemisalasse kuuluv maanteeamet ei poolda naastrehvide keelamist seni, kuni Eesti riigiteedel on ka ilma naastrehvideta ohutu sõita. Naastrehvimaksu osas maanteeamet oma arvamust avaldada ei soovinud.
Üks põhjus, miks naastrehvide tekitatud kahju just nüüd päevakorda kerkis, on selle aasta erakordselt lumevaene ja soe talv, mis tõi naastrehvide laastamistöö tagajärjed tänavatel eriti selgelt nähtavale. Taivo Rüütelmaa tõi näiteks Kaarli puiestee, kus möödunud sügisel pandi maha kallis termoplastmärgistus. Arvestuse järgi pidanuks see püsima kolm aastat, kuid juba sel kevadel pole märgistusest midagi järel.
"See on põhiliselt naastrehvide töö," nentis ta. "Väga kallist termoplastmärgistusest on saanud peen tolm, mida me sisse hingame ja mis on kindlasti ka väga mürgine," lisas Rüütelmaa.
Kui palju naastrehvid rahalises mõttes Tallinna tänavatele kahju tekitavad, on raske täpselt öelda, sest asjakohaseid uuringuid pole tehtud. Teada on aga see, et naastrehvide lõhutud teekatte hooldusremont freesimis- ja asfalteerimismeetodil maksab keskmiselt 24 eurot ruutmeeter ja iga remondiks vajalik euro tuleb võtta sellest kaheksast miljonist, mis Tallinna 2014. aasta linnaeelarves on ette näinud tänavate hooldusremondiks.
Lisaks tuleb taastada kas tavaline teemärgistus või termoplastmärgistus. Viimati nimetatu maksab 14 eurot ruutmeeter ja on umbes neli korda tavalisest märgistusest kallim, teatas linnavalitsus.
Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on naastrehvide kahjulikku mõju uuritud põhjalikumalt Soomes. "Sealsed uuringud näitavad, et saja kilomeetri läbimisel rebib naastrehvidega sõiduauto teekatte pinnalt 2,2-3,5 kg mineraalmaterjali ja sideaine osakesi, ning liiklussagedustel tuhat autot ööpäevas muutuvad kulumisroopad iga aastaga 3-4 mm sügavamaks," rääkis ta.
"Juba 2-3 aastaga võivad nii kiire kulumise korral tekkida teekattesse sedavõrd sügavad pikisuunalised kulumisjäljed, et asfalti tuleb lappima hakata või paigaldada üldse uus kattekiht. Uurimuse põhjal võib väita, et naastrehvidega sõites kulub teekate mitu korda kiiremini, ja märja teekatte puhul on kulumine veel 3-5 korda kiirem," selgitas Klandorf.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum