Kuldar Leisi aasta passiivmajas

Kuldar Leis, Ave Lepik 06. aprill 2014, 08:15

Eesti esimese sertifitseeritud passiivmaja omanik Kuldar Leis kirjutab Äripäeva väljaandes Oma Maja, et väärtustab kõige enam kodu mugavat sisekliimat, kõrged energiatõhususe näitajad on kaasnev boonus.

Oleme nüüdseks üle aasta elanud passiivmajas, sealjuures puudusid esimestel kuudel talvel-kevadel 2013 mõned maja toimimiseks vajalikud komponendid. Seega saab natuke võrrelda ehitusaegset perioodi ja valmis hoonet.

Päris tihti on küsitud, et nüüd aasta hiljem kas oskan öelda mida oleks teisiti teinud, mida muutnud, lisanud või ära jätnud. Tuleb tunnistada, et projekteerijad Martha ja Georg Reinberg Austriast ning kohalik projektijuhtimine OÜ Sense poolt oli niivõrd põhjalik ja pädev, et väga raske on midagi muud täna ette kujutada. Naljaga pooleks võiks öelda, et vahest võinuks majapidamisruum pesumasina jms jaoks paar ruutmeetrit suurem olla.

Hea tulemus ei ole juhus, kui arhitekt, tellija ja teostaja mõistavad üksteist ning on aega arutlusteks. Meil kestis projekteerimine koos diskussioonidega terve aasta ja hakkasime seda maailma lausa teise nurga alt nägema. Siit ka soovitus kodurajajatele: kui tahate elamist pikaks ajaks, siis valige algul pädev partner ja võtke aega arutlusteks. Kui on eesmärgiks lühem perspektiiv, siis kalkuleerige lühiajaliselt ja hinnake riski, kas suudate hoone kadudeta edasi müüa.

Purustatud müüdid. Eks ma olen kuulnud müüte, kus paljudele seostus passiivmaja keeruka hoonena, kus on vähe aknaid ja needki ei käi lahti. Lisaks veel täis tehnikat, mis elektrikatkestuse korral elanikud lämbumisse jätab. Tegelikkus on risti vastupidine.

Oma kogemuse põhjal võime öelda, et kõik see, mida hoones väga kõrge energiatõhususe saavutamiseks varasemast erinevalt tehakse, toob samal ajal kaasa selles elavale inimesel ka väga kõrge mugavuse - seda nii suvel kui talvel. Nüüdseks on inimeste teadlikkus niipalju tõusnud, et väga naiivseid valearusaamu enam kuulda pole.

Maja toimib tervikuna. Meie hoone puhul on tegemist lihtsa risttahuka kujulise lamekatusega majaga, mis paikneb ilmakaarte suhtes ideaalselt. Fassaad on suunatud lõunasse, püüdes päikest maksimaalselt ära kasutada. Asudes mäeküljel, on keldrikorrus põhja- ja lääneküljel pinnases ning lisaks on kaks elukorrust. Selline lihtne kuju on ideaalne energiatõhususe ja hea sisekliima saavutamiseks.

Väga õnnestunud on ruumide planeering. Kõik magamistoad on idaküljel hommikupäikese poole, see väldib õhtust magamistubade ülekuumenemist. Elutuba on aatriumina läbi kahe korruse suunaga lõunasse ja läände ning tehnilised ruumid põhjaküljel, kus on aknaid minimaalselt. Lõunaküljel seevastu moodustub suurem osa fassaadist akendest, kasutamaks ära päikest nii valguseks kui ka soojuseks.

Suviti on lõunapäikesest tuleva liigse soojuse vältimiseks akendel välirulood lõunas ja läänes. Eelmise aasta märtsis-aprillis veel ei olnud väliruloosid paigaldatud ning isegi kevadel küttis kuum päike maja liiga soojaks, nii et tuli aknaid lahti hoida. Samas peale väliruloode paigaldust oli suvel sisekliima väga sobilik, kusjuures majas jahutussüsteemi ei ole. See oli hea näide, kus paigaldamata välirulood ei lasknud majal kui tervikul toimida. Jättes mõne olulise komponendi tegemata, on tulemuseks ebamugavus.

 

 

Hea sisekliima jaoks leidlikud lahendused. Meie jaoks tõeliselt üllatav leid on elutoa massiivne tampsavisein läbimõõduga 22 cm. Madal talvepäike paistab sinna peale ja soojendab selle üles, samas kõrge suvepäike seda soojendama ei ulatu. Ülikoolide seire tulemused näitavad, et talvel päiksega soojeneb sein õhtuks 30 kraadini ja jahtub aeglaselt hommikuks 24 kraadini maha. Seega tegemist on tasuta küttekehaga, mis savina reguleerib ka veel sobilikku õhuniiskust.

Projekteerimise algfaasis olin mõtetes kinni passiivmaja numbrilises pooles ehk energiatõhususes. Arutlused arhitektide ja Sense'i meeskonnaga aga viisid fookuse sellele, et tähtsaim on hea aastaringne sisekliima ja looduslikud materjalid. Passiivmaja energiatõhusus on märkamatult kaasnev komponent. Igapäevaelus on tähtsaim emotsionaalne heaolu, täna olemegi rahul just mugava õhustikuga. Suurt rolli selles mängib savikrohv seintel, mis hoiab sobilikku õhuniiskust aasta ringi, samuti Paul Ventilation 93% soojatagastusega ventilatsiooniseade, mis tavarežiimis võtab energiat vaid u 80 W.

Üks kaval teostus on arhitektil tehtud öiseks suviseks tuulutuseks. Vajadusel võib avada keldri lõunaküljel asuva akna ja viimase korruse põhjaküljel asuvad tuulutusaknad. Sel viisil liigub õhk jahutamiseks diagonaalselt läbi hoone, kusjuures sundventilatsioon võib olla välja lülitatud. Seda kasutasime terve suve.

 

 

Nullenergiamaja. Lisaks passiivmaja standardile paigaldasime 90 m2 elektrit tootvaid PV-paneele, arvestusega, et katame aastase hoone energiavajaduse, seega on tegemist ka neto nullenergiamajaga. Talvel ostame elektri enamjaolt võrgust ja suvel müüme ülejäägi. Üks rida PV-paneele on lõunaküljes üle katuse ääre, varjates niimoodi suvist kõrget päikest ülemistesse akendesse paistmast ja maja liigset soojenemist.

Jaanuaris oli paneelidel lumi ja tootlikkus väga väike, aga kogu aasta mõistes ongi detsember ning jaanuar väheolulised. Elektri tootmist ja tarbimist saab kokku võtta suve ja talveperioodi koosvaatamisel. Graafikul 1 on näha 2013 teise poolaasta toodetud ja ostetud energia, mis on ligikaudu sama. Võiks lisada, et saunade energiakulu poolaastas oli sellest u 1600 kWh ehk u 250 kWh kuus.

 

 

Mugava õhustiku tagavad madal CO2 tase ja õige õhuniiskus. Hoones teostavad seiret kolme aasta jooksul SA Archimedese projekti raames Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Ülikoolide seire hõlmab ka CO2 taseme vaatlust eri ruumides. Minu hinnangul on CO2 madal tase koos mugava õhuniiskuse ja ühtlase temperatuuriga tegelikult sellise maja suurim väärtus. See on elaniku mugavuse jaoks primaarne ja alles pärast seda võime rääkida küttekulust ja muudest parameetritest.

CO2 taset magamistoas jaanuaris 2014 näitab graafik 2. Kuna CO2 tase oli väga hea, keskmisena alla 700 ppm-i, siis 28. jaanuaril lülitasime ventilatsiooni lausa miinimumvõimsusele, eesmärgiga vaadata selle mõju õhuniiskusele. Kuu viimastel päevadel jäi CO2 tase ikkagi I ja II klassi normidesse. Õhuniiskus oli kõige külmemal kuul jaanuaris mugava 25-40% vahemikus.

 

 

Vähene küttevajadus üllatas. Enamjaolt on küttetorustik seinas savikrohvi sees ja küttevesi vaid 30-35C. Savi on hea soojusjuht ja torustikku oli vaja paigaldada kaks korda vähem võrreldes põrandaküttega. Kuna kõigi ruumide soojust saab eraldi reguleerida, siis näiteks tervel keldrikorrusel ja veel mõnedes ruumides ei ole kahe talve jooksul kütet vaja olnud.

Kummagi aasta märtsis pole hoones kütet vaja olnud, päikselised päevad soojendavad rohkem, kui miinuskraadidega ööd jahutavad. Kogu sooja tarbevee toodavad päikesekollektorid märtsist septembrini, ülejäänud kuudel töötab lisaks maasoojuspump.

 

 

TASUB TEADA

Sertifitseeritud passiivmaja Põlvamaal

Arhitektid: Georg ja Martha Reinberg (Austria)

Projektijuhtimine: OÜ Sense

Sertifitseerimine: OÜ Passivehouse ja Darmstadt Passivehouse Institut

Ehitus: OÜ Puhas Kodu ja OÜ Egotar

Siseviimistlus: OÜ Safran

Köetav pind: 280 m2

Küttevajadus: 14,6 kWh/(m2/a)

Primaarenergiavajadus: 119 kWh/(m2/a)

Õhupidavus n50: 0,36 1/h

Puitkonstruktsioon: ristkihtpuit

Ventilatsioon: Paul Novus 300, soojustagastuse määr 93% (PHI järgi)

Küte: maasoojuspump (vertikaalsed puurkaevud 2 tk 80 m)

Aknad: Smartwin raam U 0,77 W/m2K, klaas 0,54

Päikesekollektorid: Sonnenkraft 30 m2

PV-paneelid: Solarworld 90 m2

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. April 2014, 16:48
Otsi:

Ava täpsem otsing