Läti meelitab, Eesti peletab

07. aprill 2014, 00:00

Eesti maksuadvokaatide ja ettevõtjate hinnangul meelitab Läti aina soodsamaks muutuva maksukeskkonnaga. Spetsialistid leiavad, et kui meie midagi ette ei võta, mõjutab see investoreid Eesti valikust välja jätma.

“Lätist on kosta ettevõtjasõbralikest muudatustest, Eestist aga ettevõtjat koormavatest muudatustest,” kommenteeris Soraineni partner Kaido Loor. Ta lisas, et Läti on viimasel ajal kehtestanud osaluse ja väärtpaberitulu maksuvabastuse äriühingutele, samal ajal kui Eesti äriühingutest pole võimalik sellist tulu ilma dividendimaksuta välja võtta.

Loor rõhutas, et Läti valitsus otsib ja rakendab aktiivselt ettevõtluskeskkonda soosivaid meetmeid, samal ajal kui Eesti valitsus on ses suhtes loid. “See, et Läti positiivsete õigusmuudatustega pidevalt eetriaega saab, mõjutab kindlasti investorite valikuid ja natukese aja pärast ka töökohtade teket,” hindas Loor. Tema sõnul ei mõjuta Läti muudatused otseselt Eesti ühingute maksustamist, ent ta rõhutas, et Läti eeldividendide regulatsioon on oluliselt liberaalsem kui Eesti oma. Ka Tallinna Kaubamaja ASi finantsdirektor Marit Vooremäe rõhutas, et Eesti peaks hoolikalt jälgima, et meie majanduskeskkond naaberriikide omale alla ei jääks.

Läti uued tuuled. Advokaadibüroo Attela maksuadvokaadi Marko Saagi hinnangul on lõunanaabrid teinud viimastel aastatel jõulisi pingutusi konkurentsivõimelise ja valdusühinguid soosiva õigussüsteemi loomiseks ning seda näitavad ka mõned sel aastal jõustunud või jõustuvad muudatused.  Selle aasta juulis jõustub Lätis seadusemuudatus, mis lubab Läti ettevõtetel võtta omanikutulu 85 protsenti eeldatavast kasumist.

“Eesti ühingutel, kellel on Lätis tütarühingud, võimaldab selline muudatus tuua mõnevõrra varem Läti dividendid Eestisse ning siit maksuvabalt edasi maksta,” rääkis maksuadvokaat. Ta selgitas, et Eestis rakendub tulumaksuseaduse § 50 lg-s 1’ toodud vabastusmeetod üksnes nende dividendide edasimaksmisele, mis on ka tütarühingust kätte saadud.

Saag nentis, et samas on Lätis sel aastal aset leidmas ka mõned negatiivsemad maksumuudatused – näiteks ei saa enam grupisiseselt kahjumitega tasaarveldada.Saagi sõnul meelitab Läti peamiselt kolme maksuerisusega, mille ülevõtmist peaks ka Eesti kaaluma.

Osaluse võõrandamise maksuvabastus. Saagi sõnul pakuvad paljud riigid, näiteks Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Holland jt, osaluse võõrandamisest teenitud kasule maksuvabastust. Eesti nende riikide hulgas ei ole. Osaluse võõrandamise maksuvabastus soosib aga Baltimaades rahvusvaheliste valdusühingute loomist just Lätti. Saagi hinnangul on see üks põhjus, miks Eestisse rahvusvahelisi valdusfirmasid ei tule. Kui osaluse võõrandaja on Eesti ühing, kuulub väljamakstav kasu maksustamisele tulumaksuga määras 21 protsenti. Kui osaluse võõrandaja on aga Läti ühing, ei kuulu selline kasu üldse maksustamisele. Seejuures on Läti ka paljude teiste riikidega võrreldes konkurentsivõimelisem, sest seal ei ole näiteks minimaalset osaluse protsenti või ühingu hoidmise aega kehtestatud. Selliseid nüansse võetakse aga rahvusvaheliste struktuuride loomisel Saagi sõnul olulisel määral arvesse.

Litsentsitasudelt tulumaksu kinni ei peeta. Saag rääkis, et Eesti on positsioneerinud ennast teadmistepõhise majandusena, kuid teistes riikides arendatud intellektuaalse omandi kasutamise eest makstavat tasu maksustab Eesti maksimaalse rangusega. Eestis saab maksuvabastuse väljamakstavale litsentsitasule ainult juhul, kui litsentsi­tasu saaja on kas Euroopas asuv emaettevõte, tütarettevõte või õdeettevõte ning seejuures on nõutud direktiivist tulenev 25%-line osalus ning seda kaks aastat. Kui litsentsitasu saaja ei ole üks sellistest isikutest, tuleb väljamakstavalt litsentsitasult pidada kinni tulumaksu 10%, mida maksuleping võib teatud juhtudel vähendada.

Madalam maksumäär. Kõikide äriühingute peamine eesmärk on teenida kasumit ja see osanikule välja maksta. Saagi sõnul on Eesti maksusüsteem tore kuni kasumi väljamaksmiseni. Väljamaksmisel maksustatakse seda tulumaksu määraga. Läti ühingu teenitud kasumi saab osanikele maksta välja 15%-lise maksukuluga.

Saagi sõnul on üritatud tulumaksu vähendamise teemat esile tõsta, ent enamasti tuuakse vastuargumendiks, et seda ei ole võimalik teha füüsilise isiku tulumaksu tõttu. Saag märkis aga, et neid ei peaks üldse koos vaatama.  See võimaldaks tema sõnul ka Eestil paindlikumalt võimalike maksumuudatustega kaasas käia. Euroopas on vaid mõni üksik riik, kus juriidiliste ja füüsiliste isikute tulu maksustatakse sama määraga.

 

Kes on kes

  • Marko Saag

Marko Saag on advokaadibüroo Attela üks omanikest ning tegeleb enamasti maksuõiguse valdkonnas. Ta on tegelenud professionaalse nõustamisega üle 13 aasta. Muu hulgas töötab rahvusvahelise maksuõiguse lektorina Tallinna Tehnikaülikoolis ning esinenud mitmel seminaril ja konverentsil.

 

Mis on mis

  • Eeldividendid

Aktsiaseltsi puhul on äriseadustikus sätestatud võimalus maksta nn eeldividende, kui see on sätestatud põhikirjas. Eestis võib aktsiaseltsi nõukogu nõusolekul juhatus pärast majandus­­aasta möödumist ja enne aruande kinnitamist teha aktsionäridele dividendide ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, Lätis 85 protsendi ulatuses, mida võib aktsionäride vahel jaotada.
Osaühingu puhul äriseadustik eeldividendide võimalust ei sätesta.

 

Mis on mis

  • Soovitused parema keskkonna loomiseks

Arvestades oluliselt suurenevat administratiivkoormust ja maksukontrollide intensiivistumist, võiks lisaks eeltoodule kaaluda ettevõtjate tegevuse hõlbustamiseks ka järgmist:

Kehtestada sotsiaalmaksulagi.
Kuigi tegemist ei ole võluvitsaga spetsialistide Eestisse toomiseks, tagaks see õiglasema maksukoormuse jaotuse ning vähendaks maksuplaneerimist.

Erisoodustamiste isikustamine
Töötajatele erisoodustuste andmisel teenib riik praegu sotsiaalmaksu, mis ei ole isikustatud. Lisaks ebaõiglusele tekitavad isikustamata erisoodustused ulatuslikke probleeme ka piiriülestes situatsioonides, sest nende maksustamine peaks alluma palga maksustamise reeglitele.
“Selleks, et maksud saaksid õigesse riiki ja oleks tagatud ka neutraalsus, peaks sotsiaalmaks olema isikustatud ja ka erisoodustus isikustatud. Miks riik teenib minu pealt sotsmaksu, ilma et ta seda minuga seoks,” imestas advokaat Marko Saag.

Välislähetuse päevaraha võiks sõltuda sihtriigist.
Paljudes riikides see nii on, Eestis aga mitte. Praeguse seisuga on maksuvaba päevaraha 32 eurot. “Lätis saab selle eest söönuks küll, aga näiteks Oslos on keeruline päeva üle elada,” nentis Saag. Päevaraha peaks kompenseerima kodust eemalolekuga kaasnevad kulud, mis on riigiti erinevad, see ei ole lisatulu.

Eelkokkulepped ka siirdehindade kohta
Praeguseks on maksuhaldur omandanud piisavalt kogemust siirdehindade kontrollimises, mistõttu puudub põhjus välistada siirdehindade eelotsuste võimalus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. April 2014, 17:50
    Otsi:

    Ava täpsem otsing