Arenev Telliskivi kant meelitab

07. aprill 2014, 09:10

Lisaks uued omanikud saanud Telliskivi Loomelinnaku laienemisele, mis toob uued söögikohad, teatri ja hosteli, saab piirkond sügisel ka uue ärihoone.

Veel kuue aasta eest oli Telliskivi tänava ääres asuv endine elektromehaanika tööstuslinnak närus seisus. Peamiselt tegutsesid seal autolammutustöökojad, valdavas osas hoonetes puhus lihtsalt tuul. Nii mõneski majas punusid endale talveperioodil kodu asotsiaalid, noored aga kasutasid hoonete seinu graffitiplatsina.
2014. aastal on pilt hoopis teine, kirjutab Äripäeva 8. aprilli kuukiri Kinnisvara.

Nüüd keeb Telliskivis aktiivne kultuurielu. Territooriumil tegutseb ligi paarsada loomeettevõtet. Noored perekonnad käivad nädalavahetusel F-hoones söömas, nädala sees usaldatakse lapsed mainitud söögikohast viiskümmend meetrit eemal asuvasse lastehoidu. Kirbuturud ja kauplused meelitavad ligi inimesi ka väljastpoolt Tallinna. Telliskivi Loomelinnak on oma nime väärt.

Asutajast viimaks ka omanikuks
Kultuurile üldiselt hinnasilti ei panda, aga katusorganisatsioonile küll - kinnisvarafond EEREIF müüs Loomelinnaku hiljuti 4,8 miljoni euro eest Erik Andrenile ja Jaanus Jussile. Viimasega kohtume ühel argipäeval Loomelinnakus. Juss räägib linnakust kui oma lapsest. Otsesõnu. Ta oli selle rajamise juures, kuid lahkus EEREIFist 2011. aastal.

"Loomelinnakule elasin endiselt kaasa ja piilusin silmanurgast, kas jätkatakse ikka samal suunal, lootes ühel päeval fondi lõppedes see välja osta. Oli tunne justkui oleks oma laps kodust lahkunud," sõnab ta. Tema kinnitusel on neil rootslastega visioon üks: jätkata samas vaimus ehk jääda kindlaks senisele rajale.

Loomelinnakus antakse ruumid rendile ettevõttele, mis otse või kaudselt on ikkagi seotud loomingulise tegevusega.  "Meie poole pöördub tihti ettevõtteid, kes otseselt loomesektoris ei tegutse ning oleme sunnitud neile ära ütlema. Jah, nii saaks ehk rohkem üüritulu teenida, kuid me peletaks tasapisi ära loomeinimesed."

Tuleb teatreid ja restorane.
Viimastest puudust pole. Ka praegu on järjekorras hulk firmasid, mis loodavad, et neil avaneb võimalus ruumid üürida. "Kui tavaliselt on mureks, kuidas üürnikke leida, siis meil kulub aega ruumide leidmisele." märgib Juss. Praegu tegutseb linnakus umbes 200 üürnikku.

Värskelt omanikult küsid tahes-tahtmata, kuhu edasi? Juss elavneb ja räägib tänavusest pärlist: augusti lõpuks valmib C-hoones Vaba Lava etenduskunstide keskuse teatrimaja. Sinna tuleb kaks 250-kohalist blackboxi stiilis saali ning prooviruumid, lisaks jäävad osad ruumid kontorite tarbeks. Sealsamas avatakse ka üks tervislikke toite pakkuv söögikoht. Juba aprillis avab sellest kiviviske kaugusel uksed aasiapärane restoran Lendav Taldrik. Tulevat ka prantsusepärane kohvik Frenchy. Kas paljuks ei lähe? Juss raputab pead. Ta toob välja, et kohati on pigem probleemiks, et Kalamaja-kandis on raske kuskile vaba lauda saada, alternatiive on vaja ning klasterid töötavad.

Kontor või ühiselamu?
Käime korra ka hoones, kus asuvad bürood. Üks koridor meenutab pigem mõnda retromaigus ühiselamut. Diivan, raamaturiiulid, taimed, jälle diivan… Ühtsustundest annab aimu seegi, et on köök, mis kõigile üürilistele avatud, aja sisustamiseks on seal lauajalgpalli laud. Korrus kõrgemal on võimalik ka lauatennist mängida. Rõõmustaks ka võrdõiguslikkuse volinik: tualett on unisex.

Juss toob välja ühe Loomelinnaku edu võtme: "See on kui klaster, kus oled koos nendega, kes tegutsevad sinuga ühes valdkonnas. Näiteks reklaamiagentuur: tahad fotot? Lähed kõnnid ülemisele korrusele tuttava piltniku juurde. Vaja graafilist lahendust? Sellegi jaoks inimesed olemas. Õhtul istute koos Pudeli terrassil ja arutate päevasündmuste üle."

Jussi jutust kõlab vastu, et tal on kohaga väga pikaajalised plaanid. Ta usub, et investeeringud võivad jätkuda senises mahus. Lähi-aastate plaanides on näiteks ehitada välja ka üks omanäoline hostel.

Mis seisus võiks Loomelinnak olla aastaks 2020?  Juss sõnab, et restoranide arvukusele tuleb ikka ühel hetkel piir ja siis tahetakse veel enam anda võimalust loomeettevõtetele, näiteks ka kunstivaldkonnas tegutsejatele. "Tegelikult on Loomelinnak iseenesest elav organism, mis areneb oma suundades. Mina ja ülejäänud meeskond saame olla lihtsalt toeks ja anda ettevõtetele võimalusi."
Tänavu investeeritakse kultuurikompleksi umbes kolm miljonit eurot.

MIS ON MIS: Telliskivi Loomelinnak
Telliskivi Loomelinnak territooriumil on 11 erinevat hoonet, kogupindalaga üle 25 000 ruutmeetri. Erinevates majades on võimalik suhteliselt soodsalt üürida kontorit, stuudiot, ateljeed, töökoda, kaubanduspinda, ladu või ruumi bändi proovideks. Üldiselt on ruutmeetrihinnaks 5-6 eurot kuus. Omapärasemateks asukatest on näiteks lastehoid, mööblipood ja raamatu antikvariaat.

Ühes hoones aga üürivad ruume bändid. Eastern Europe Real Estate Investment Fund (EEREIF) müüs Loomelinnaku veebruari lõpus. "Telliskivi Loomelinnak on meie portfellis kahtlemata kõige suurema sotsiaalse mõjuga projekt. Piirkonna arendamine on tähendanud uute kontseptsioonide väljatöötamist ning teistest riikidest saadud ideede kasutamist eesmärgiga pakkuda meie rentnikele ja külastajatele uusi lahendusi," kommenteeris tehingut Tõnu Pekk, EEREIFi fondijuht.

LISALUGU: Loomelinnak saab moodsa venna

Kohe Telliskivi Loomelinnaku kõrval renoveeritakse ühte seitsmekorruselist tehasekompleksi hoonet nimetusega ON-hoone. Pindi Kinnisvara reklaamib seda lööklausega: Lahe töökoht Kalamajas!

"Aga nii ongi. Me tahame, et inimesed saaksid osaks sealse piirkonna õhkkonnast," selgitab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. "Et oleks kreatiivsust ja veidi ka hipsteritele omast, nagu on terve on Kalamaja."

Ta räägib, et eelistatakse üürnikke, kes seotud loomingulise tegevusega. Kõlab justkui Telliskivi loomelinnak ise. "Keegi ei kopeeri kedagi, sest need ideed on Telliskivi kvartalis ringi tiirelnud juba aastaid. See on lihtsalt selline piirkond, et näiteks kiirlaenufirma kontor siia lihtsalt ei sobiks, küll aga disainerid, fotograafid, reklaamiagentuurid jms," selgitab Sooman.

Ta lisab, et üldjuhul eeldatakse, et loomesektori puhul piisab, kui mingi vana ja odav vineeriga üle löödud hoone kätte anda, kõik on rahul. "Ka loomesektoris on palju nõudlikuma maitsega üürnikke, kes saavad ja tahavad endale rohkemat lubada. Meie pakume kvaliteetset keskkonda, mida tuleb täna loomeinimestel linnapealt tikutulega taga otsida."

Hoones on rohkem kui 5000 ruutmeetrit tööpinda. Kahel esimesel korrusel hakkavad tegutsema ka söögi- ja teeninduskohad, osade korruste planeeringud on loodud arvestusega, et tekiks korruse-sisene kommuun ühisköökide ja koridoris paiknevate raamaturiiulite ning tööpindadega, kus sinu naaber võib olla ka sinu muusa. Soomani sõnutsi on tahtjaid juba murdu. Näiteks toitlustuskohtadele kümmekond.

Viimaste puhul tehakse kriitiline valik, konkursi korras kogutakse kokku kontseptsioonid ja vaadatakse ühiselt koos hoone omanikega, milline juba niigi gurmee-piirkonnana tuntust kogunud Telliskivi piirkonnale lisandväärtust enim juurde annab. "Pokaal, Pudel, F-hoone, Boheem, Kukeke… kõik nad on heas mõttes kiiksuga. Midagi sellist otsime ka meie."

Renoveerimistööd lõpevad sügisel.

----

Artikkel ilmub 8. aprilli Äripäeva kuukirjas Kinnisvara. Lisaks saab sellest lugeda, milliseid üürikortereid Eestis vaja oleks, kuidas mõjutab üüriäri kiire hinnatõus, milline segadus valitseb broneerimislepingutega ning milliste võtetega saab maja energiat säästvaks. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. April 2014, 11:08
Otsi:

Ava täpsem otsing