Aserid Putini hirmus

Kaspia mere äärne maa, mis on ainus Kesk-Aasia läänesuunalise Venemaad mitte läbiva nafta- ja maagaasi torustikuga riik, kardab Putini piirkondlikke ambitsioone. Vene väed on juba kohal naaberriikides Gruusias ja Armeenias ning vaid nelja kuu eest teatas Putin, et Venemaa ei lahku iialgi piirkonnast.

See on tekitanud aserite seas mure. Aserbaidžaan on püüdnud kahe aastakümne jookusl muuta end alternatiivseks Euroopa gaasiga varustajaks.

„Kui Lääs ei tee mitte midagi Venemaa peatamiseks, siis julgustatakse sellega Venemaad jõuga Aserbaidžaani vallutama nagu saja aasta eest,“ ütles 39aastane bakuulane Zahir Rahimov. 1920. aastal vallutas Nõukogude Venemaa Aserbaidžaani.

Ametnikud kurdavad juba Venemaa surve üle. Moskva sunnib neid liituma tolliliiduga, mis võistleb Euroopa Liiduga. Sarnane oli ka Venemaa nõudmine Ukrainale, ütles Uue Aserbaidžaani Partei vanemliige Sijavus Novruzov.

Aserbaidžaanist läänes on Venemaal 4000pealise sõjaväega baas Armeenias Mägi-Karabahhis. Putin jättis ka Vene väed 2008. aasta sõja järel Abhaasiasse ja Lõuna-Osseetiasse.

„Venemaa ei lahku mitte kunagi Trans-Kaukaasiast,“ ütles Putin 2. detsembril Vene sõduritele Armeenias. „Vastupidi, me muudame oma kohaloleku siin veel tugevamaks. Me tugevdame siin oma positsioone. Me teeme kõik, mis võimalik, et parandada piirkonnas häid suhteid, sealhulgas Armeenias.“

„Aserbaidžaanist võib saada järgmine Ukraina,“ ütles Bakuus asuva uurimisasutuse Center for East-West Studies juht Arastun Orujlu. „Venemaa hakkab survestama.“

Aserbaidžaani olukord on komplitseeritud, kuna USA ja Euroopa Liit ei ole neid kunagi püüdnud meelitada nagu Poolat või Balti riike. Aserbaidžaan ei ole kunagi esitanud NATOga ega ELiga liitumise soovi. Selle asemel on aetud iseseisvat välispoliitikat. Riigil on tihedad sidemed Iisraeliga, kust osteti relvi, sealhulgas õhutõrjesüsteeme, ning NATO liikme Türgiga, kellega on sõjalise koostöö leping. Riigid peavad läbirääkimisi, et garanteerida vastastikust abi, kui emba-kumba riikidest rünnatakse, ütles presidendi administratsiooni välisasjade osakonna juht Novruz Mammedov eile ANSi telekanalis.

„Krimmi järel ei kehti Venemaale enam ükski mängureegel,“ ütles endise presidendi Heidar Alijevi endine välispoliitika nõustaja Vafa Quluzada. „Nende tegevus on ettearvamatu.“

Nafta ja maagaas on Aserbaidžaani majanduse süda. See annab 95% ekspordituludest. Riigi suurim kaubanduspartner on Itaalia, kes saab Aseri nafta läbi Türgi sadamalinna Ceyhani. Saksamaa ja Prantsusmaa on vastavalt väliskaubanduses teisel ja kolmandal kohal ning Venemaa on neljas.

Venemaa toetatud Armeenia võttis üle Mägi-Karabahhi piirkonna ja seitse eemal asuvat piirkonda. Suuremat sorti vägivallatsemised lõppesid 1994. aasta vaherahuga, kuid siiani ei ole sõlmitud rahulepet.

„See, mis täna toimub Krimmis, algas Mägi-Karabahhis,“ ütles Aserbaidžaani parlamendi välisasjade töögrupi liige Asim Mollazade. „See on täpselt sama stsenaarium samade osapooltega. Aserbaidžaani kaotas 20% oma territooriumist.“

Venemaa on sõlminud Armeeniaga sõjalise koostöö lepingu.

„Venemaa saab rünnata Aserbaidžaani kolmel rindel – Karabahhist, Dagestani piirilt ja merelt,“ ütles Quluzada. „On selge, et Venemaa ei valmistu sõjaks Iraaniga. Meie strateegilised partnerid peaksid seda silmas pidama ja võtma midagi ette enne, kui on liiga hilja.“

Kuigi Ukriana kriis suunab Aserbaidžaani veelgi rohkem Lääne teele, on sellele oodata Venemaa poolt vastust, ütles Millazade.

„Kahjuks taastab Venemaa Nõukogude Liitu läbi tolliliidu ja plaanitud Euraasia Liidu," ütles ta.