Logistika. “Töö saamiseks tuleb silma paista”

Kolme aastaga teenis 40aastase ajalooga White Logistics kuue miljoni eurosele käibele poole lisaks, kuna kaasas firma arendusse disainerid. “Disain ei ole vaid ilusad veokid, vaid pidev teenuse uuendamine ja parandamine,” sõnas Stracey eelmisel nädalal Disainikeskuse seminaril. “Me ei värvinud ainult autosid üle, vaid õppisime turundusmaterjale ettevõtte kasuks kasutama.”

Kriis tõi uut tüüpi kliendi. 2011. aastal seisis ette­võte murdekohal. 2010. aastal jõuti taas pärast kriisi kasumisse, kuid klientide ootused olid muutunud.

“Turul oli liiga palju võimsust ja konkurendid müüsid hinda. Meie polnud seda teinud, sest olime 40 aastat turul olnud ja meil oli hea maine, mille eest oldi varem valmis maksma,” selgitas ta. Pärast majanduslangust aga enam ei olnud, mistõttu lasi Stracey end veenda osalema Briti nn disainikeskuse programmis. Eestis vastavad sellele näiteks Disainivedur ja Disainibuldooser.

“Minu esimene reaktsioon oli, mida on meil pistmist disainiga? Me ei tooda ju midagi,” rääkis ta. “Tegime seda, mida teisedki veofirmad – panime plakateid kiirteede äärde ning trükkisime firma nime suurelt veoki küljele haagisele.”

Veokijuhtidest klienditeenindajad. Stracey sõnul veenis teda hetk, kui disaininõustaja selgitas, kuidas firma kliendiga kokku puutub  – veokijuhtide kaudu. “Nemad on meie firma saadikud ja esindajad kliendi juures. Samas me ei teinud suurt midagi, et seda kogemust mingilgi moel mõjutada,” kirjeldas Stracey. “Pigem lootsime, et juhid oskavad käituda ja teevad seda moel, nagu ettevõttele hea.”

Kolme tippdisaineri abiga võeti ette firma visioon, bränd ja tootearendus.

Vedajad peavad oma äri labaseks ja ebaseksikaks

Briti veofirma White Logistics juhi ja omaniku Judith Stracey sõnul peavad ka vedajad ise oma äri tihti labaseks.

See on üks põhjuseid, miks arvatakse, et disaini pole selles valdkonnas vaja.

Miks peab üks veofirma teisest erinema? Sest turul on liiga palju veofirmasid, mis kõik tööd endale tahavad. Töö ja hea töö saamiseks tuleb olla eriline, paista silma.

Lisaks eelistavad prestiižikad, tuntud kaubamärgiga firmad meid kasutada, sest mõistavad, et saame samamoodi näiteks brändi olulisusest aru.

Kas teie kliendibaas on seetõttu muutunud? Jah, sektorid on küll samad. Veame pea kõike, välja arvatud loomad ja ohtlikud kemikaalid.

Miks logistikafirmad disaini peale ei mõtle? Osalt selle pärast, et me peame oma äri igavaks, see pole seksikas või glamuurne. Inimestele ei meeldi veokid. Teine põhjus on, et meil on kogu aeg kiire. Kliendid eeldavad, et kui nad meile täna tellimuse esitavad, siis kaup jõuab kohale homme. Ehk nende küsimustele tuleb juba täna lahendused otsida. Transpordikorraldus on kiire, surve all toimiv äri. Põhjus, miks disaini ei kasutata, peitubki neis kahes. Peame oma äri tihti labaseks, millel pole disainiga midagi pistmist.

Tihti ei nähta ka, et peale tööstusettevõtete võiksid ka teenindavad firmad disaineri teenuseid kasutada. Leiame, et disain ei puutu meisse.

Milline oli teie klientide reaktsioon muutustele? Neile meeldis, et nende kaup viidi kohale veokiga, mis paistis silma. See kõneles üht-teist ka nende enda kohta.

Kas muutsite midagi ka teenustes? Näiteks paberimajandust ja selle haldamiseks arendasime oma IT-süsteemi. Pidime seda niigi tegema, kuid enne alustamist küsisime näiteks klientidelt, mida nemad meiega suhtlemiselt ja arveldamiselt ootavad, et nad rahul oleksid.

Kas Suurbritannia veofirmad kasutavad laialdaselt disaini? Ei. Oleme üks vähestest. Ka näiteks Suurbritannia üks suuremaid veofirmasid Eddie Stobart ei kasuta, ehkki neil on oma bränd. Meie veokid paistavad Inglismaal silma. Ma ei usu, et paljud veofirmad disainist firma väljanägemisest kaugemale mõtlevad – näiteks teenuste puhul.

Olite disaineri kaasamise osas skeptiline. Mis teid ümber veenis? Kui sain aru, et saavutada saab midagi käegakatsutavat –  näiteks firmat esindavate veokijuhtide käitumist.

Millise eesmärgi endale seadsite? Tahtsime kolme aastaga käibe kahekordistada. Seda me ei suutnud, kuid tulemuseks on 50% käibekasv. See on päris hea.

Tallinna Sadam muudab viitasid

Disainibuldooseris osalenud Tallinna Sadam sai kogemusest aru, et sadamas liikumine tekitab klientides segadust. “Kui iga päev sadamas olla, harjud ära sellega, mida sa näed  alates kliendi liikumisest selleni, mis uksest sisse tuleb minna. Kõige parem näide on, et meie disaininõustaja eksis ära ega teadnud, kuhu tulla,” selgitas Tallinna Sadama ärisuuna juht Ahto Ader.

Koostöös disainibürooga lahendab sadam nüüd kogu Vanasadama ala viidanduse ja see valmib juuniks. “Kasutajakesksus saab olema kohustuslik punkt igas sadama arendusprojektis,” selgitas Ader.

 

Kolm lihtsat keerulist parandust

1. Kogu firma sama asja nimel tööle.  Selgus, et meie firmal pole strateegiat. Eeldasime, et kõik töötajad töötavad sama asja nimel. Plaanisin ärist tagasi tõmbuda ning firma arengu hüvanguks pidin selle kuupäeva välja ütlema, et saaksime sellega arvestada ja näiteks minu tööülesannete täitmiseks finantsjuhi palgata. Samuti pidime ettevõtte arendamiseks osakonnajuhid igapäevatööst välja tõmbama ja nende töid allapoole delegeerima.

2. Vedajast probleemide lahendajaks. Seadsime disainifirmale ülesandeks muuta meid silmapaistvaks ja saata firma väljanägemisega jõuline sõnum. Teadsime küll, et oleme oma äris head, kuid me ei öelnud seda kusagil välja. Brändikonsultandid rääkisid nii kaotatud kui ka võimalike klientide ja ettevõtte töötajatega. Ehkki olime pereäri, ei tulnud see välja vestlustest töötajatega – nad ei teadnud firma plaanidest. Veoki­juhid olid firmale küll nn saadikud, kuid me ei kohelnud neid nii, et neil oleks põhjust oma töö üle uhkust tunda. Valisime meile pakutud ideedest hüüdlause  “Problem? Solved!” – kui kliendil on probleem, siis poeme selle lahendamiseks nahast välja.Mustvalge värvivalik sai seetõttu, et selline veoäri ongi – otsekohene. Meie tunnusmärk on nüüd valge hüüumärk. See on firma logos nimes, kodulehel animatsioonis, visiitkaartidel. Samuti näevad kõikide veokite värvilahendused erinevad välja ning igal veoki haagise tagaküljelt leiab küsimuse-mõistatuse, mida näiteks liiklusummikus oodates lahendada. Vastused leiab meie veebilehelt, mis paneb seda külastama nii võimaliku kliendi kui ka huvilise. Veokijuhid aga said käitumisjuhised firma esindamiseks ning ühtse vormi.Saime ka teada, et me küll lahendasime kliendi probleeme, kuid ei rääkinud sellest, mistõttu paistsime välja nagu iga teine firma. Näiteks ei pääsenud juhid lume tõttu kliendini, aga nad ei jätnud seetõttu kaupa kohale viimata, vaid ehitasid kaubaalustest kelgu ja tõukasid diivani proua majani.Nüüd koguvad juhid sellised töö käigus sündivad lood kokku ja kasutame neid reklaamides, kodulehel, kontoris.

3. Töötajad firmat arendama. Seadsime disaineritele ülesandeks õpetada meile, kuidas pidevalt teenust uuendada. Sellest sündis kaks ideed. Esiteks kasutame klientidega kokku puutuvate töötajate ideid ja tagasisidet tööst klientidega ja teiseks panime firma 300–400 kliendiga suhtlevad haldurid rohkem kundedega suhtlema. Tegime oma tööd hästi, kuid polnud klientidele piisavalt lähedal, ei teadnud näiteks nende töötajatest jne. Kes on selles parim, pälvib preemia kuu kliendi­tšempion.Hakkasime märkama pisi­asju. Näiteks lõime firma territooriumil süsteemi tagastatud kaubaalustele, mis muidu segadusena aia äärde kogunesid.Sellised väikesed asjad kujundavad kultuuri – kui hoiame töökoha korras, peaks töötajad nii suhtuma oma ülesannetesse.Ka korraldame probleemide lahendamiseks ajurünnakuid eri osakondade töötajatega.

 

Disainivedur

Ettevõtjatele suunatud koolitusprogramm, mis aitab mõista disaini võimalusi oma toodete ja teenuste loomisel ja arendamisel. Kirjeldatakse disaini potentsiaali lisaväärtuse loojana.Omaosalus firmale: 690 eurot

Disainibuldooser

Pilootprojekt, aitab disaini kasutades tõsta Eesti ettevõtete võimekust ja ekspordipotentsiaali.Toimub: 2012–2014Korraldajad: Disainikeskus, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, EASOsaleb: 10 firmat, mh Sorainen, Tallinna Sadam, Wendre, Baltika, Datel, MeirenOmaosalus ettevõttele: 2000 eurot