Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Prügipõletuse toeta elektri hind langeb
Koalitsiooni kava lõpetada koostootmise toetuste maksmine segaolmejäätmete põletamisele edendab jäätmete taaskasutamist ning alandab elektri hinda. Eesmärk on loobuda laisa lõunaeurooplase mõtteviisist – kõik ahju. Prügipõletus on jäätmekäitluse hierarhias ladestamisest vaid üks samm kõrgemal.
Praegu toetatakse Soomest, Iirimaalt ja Suurbritanniast toodava prügi põletust ning soodustatakse Eesti saastamist põletustuha matmisega Jõelähtme prügilasse. Eesti Energia Iru prügielektrijaamas tekib iga ahjumineva prügitonni kohta pea 250 kg tuhka ja 25 kg ohtlikke jäätmeid. Kehtivate jäätmeimpordi lubade järgi võib hinnata Iru sissetoodud jäätmete mahuks 90 000 tonni aastas. Seega ladestame üle 20 000 tonni välisriikide sodi lihtsalt prügimäele.
Keskkond saastub. Lisaks on mis tahes põletamise juures kõrvalproduktiks välisõhku paiskuvad kasvuhoonegaasid. See, et need vastavad kehtestatud euronormidele, ei tähenda, et meie keskkond ja Iru prügielektrijaama lähedal elavad inimesed selle üle rõõmustaksid.
Praegu võib Eesti Energia taotleda efektiivse koostootmise režiimil toodetud elektrienergiale toetust 32 eurot MWh kohta. Vahet pole, kas elektrit toodetakse imporditud või kohalikust prügist. Toetuse maksavad kinni kõik Eesti elektritarbijad, sest Eesti Energia küsib võrguteenuste arvel lisaraha n-ö taastuvenergia tasu katteks. Prügipõletuse toetuse lõpetamisel võidaks elektritarbija pea 10 eurot aastas.