Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

"Töö saamiseks tuleb erineda"

Rivo Sarapik 07. aprill 2014, 14:07

Briti veofirma White Logistics kasvatas disaineri abiga käivet poole võrra. "Oleksime jäänud ellu, aga ei õitseks nii nagu praegu," selgitas ettevõtte juht ja omanik Judith Stracey.

Kolme aastaga teenis 40aastase ajalooga White Logistics kuue miljoni eurosele käibele poole lisaks, kuna kaasas firma arendusse disainerid, kirjutab 8. aprilli Äripäeva rubriik Logistika.

"Disain ei ole vaid ilusad veokid, vaid pidev teenuse uuendamine ja parandamine," sõnas Stracey eelmisel nädalal Disainikeskuse seminaril. "Me ei värvinud ainult autosid üle, vaid õppisime turundusmaterjale ettevõtte kasuks kasutama."

Kriis tõi uut tüüpi kliendi.

2011. aastal seisis ettevõte murdepunktis. 2010. aastal jõuti taas pärast kriisi kasumisse, kuid klientide ootused olid muutunud. "Turul oli liiga palju võimsust ja konkurendid müüsid hinda. Meie polnud seda teinud, sest olime 40 aastat turul olnud ja meil oli hea maine, mille eest oldi varem valmis maksma," selgitas ta.

Pärast majanduslangust aga ei olnud kliendid enam nii palju maksma, mistõttu lasi Stracey end veenda osalema Briti nn disainikeskuse programmis. Eestis vastavad sellele näiteks Disainivedur ja Disainibuldooser. "Minu esimene reaktsioon oli, mida on meil pistmist disainiga? Me ei tooda ju midagi," rääkis ta. "Tegime seda, mida teisedki veofirmad - panime plakateid kiirteede äärde ning trükkisime firma nime suurelt veoki küljele haagisele."

Veokijuhtidest klienditeenindajad.

Stracey sõnul veenis teda hetk, kui disaininõustaja selgitas, kuidas firma kliendiga kokku puutub - veokijuhtide läbi. "Nemad on meie firma saadikud ja esindajad kliendi juures. Samas me ei teinud suurt midagi, et seda kogemust mingilgi moel mõjutada," kirjeldas Stracey. "Pigem lootsime, et juhid oskavad käituda ja teevad seda moel, nagu ettevõttele hea."

Kolme tippdisaineri abiga võeti ette firma visioon, bränd ja tootearendus.

SAMM-SAMMULT: Kolm parandust

Judith Tracey selgitab kolme kohta, mida ta firmas parandas.

1. Kas kõik töötajad tahavad ühte ja sama?

Selgus, et meie firmal pole strateegiat. Eeldasime, et kõik firma töötajad töötavad sama asja nimel.

Plaanisin ärist tagasi tõmbuda ning firma arengu hüvanguks pidin selle kuupäeva välja ütlema, et saaksime sellega arvestada ja näiteks minu tööülesannete täitmiseks finantsjuhi palgata. Samuti peame ettevõtte arendamiseks osakonnajuhid igapäevatööst välja tõmbama ja nende töid allapoole delegeerima.

2. Vedajast probleemide lahendajaks

Seadsime välja valitud disainifirmale ülesandeks muuta meid silmapaistvaks ja saata firma väljanägemisega jõuline sõnum. Teadsime küll, et oleme oma äris head, kuid me ei öelnud seda kusagil välja.

Brändikonsultandid rääkisid nii kaotatud kui ka võimalike klientide ja ettevõtte töötajatega. Ehkki olime pereäri, ei tulnud see välja vestlustest töötajatega - nad ei teadnud firma plaanidest ja suundadest.

Veokijuhid olid firmale küll nn saadikud, kuid me ei kohelnud neid kui kangelasi, et neil oleks põhjust oma töö üle uhkust tunda.

Valisime meile pakutud ideedest slogan'i "Problem? Solved!" Kui kliendil on probleem, siis poeme kas või nahast välja, et see lahendada.

Mustvalge värvivalik sai seetõttu, et selline veoäri ongi - otsekohene, tiluliluta.

Meie tunnusmärk on nüüd valge hüüumärk. See on firma logos sõnas "white" i-täht, kodulehel aga sõidab animatsioonis veokina õigele kohale, visiitkaartidel on see i-täht igaühel erinev.

Samuti näevad kõikide veokite värvilahendused erinevad välja ning iga veoki haagise tagaküljelt leiab küsimuse-mõistatuse, mida näiteks liiklusummikus oodates lahendada. Vastused neile leiab meie veebilehelt, mis paneb seda külastama nii võimalikud kliendid kui lihtsalt huvilised. See seob nad firmaga, ärgitab dialoogile.

Veokijuhid aga said käitumisjuhised firma esindamiseks ning ühtse vormi.

Saime ka teada, et me ei räägi lugusid. Me küll lahendasime kliendi probleeme, kuid me ei rääkinud sellest, mistõttu paistsime välja nagu iga teine firma.

Näiteks ei pääsenud juhid ükskord lume tõttu kliendi majani, aga nad ei jätnud seetõttu kaupa kohale viimata, vaid ehitasid kaubaalustest kelgu ja tõukasid diivani proua majani.

Nüüd koguvad juhid sellised töö käigus sündivad lood kokku ja kasutame neid reklaamides, kodulehel, kontoris.

3. Pane töötajad firmat arendama.

Seadsime disaineritele ülesandeks mitte ainult tuua välja kohad, kus end parandama peame, vaid õpetada meile, kuidas pidevalt teenust uuendada.

Sellest sündis kaks ideed. Esiteks kasutame klientidega kokku puutuvate töötajate ideid ja tagasisidet tööst klientidega ja teiseks panime firma 300-400 kliendiga suhtlevad haldurid rohkem kundedega suhtlema - tegime oma tööd küll hästi, kuid polnud klientidele piisavalt lähedal, ei teadnud näiteks nende töötajatest jne. Kes on selles parim, pälvib kuu klienditšempioni preemia.

Samuti hakkasime märkama pisiasju. Näiteks lõime firma territooriumil süsteemi tagastatud kaubaalustele, mis muidu aia äärde kogunesid ja segadust tekitasid.

See on väike asi, aga palju selliseid väikeseid asju kokku loovad teatud fooni, kujundavad kultuuri, tööatmosfääri - kui hoiame töökeskkonna puhtana, peaks töötajad samamoodi suhtuma ka oma tööülesannetesse.

See kõlab lihtsalt, kuid korraldame nüüd probleemide lahendamiseks firmasiseseid ajurünnakuid, millel osalevad eri osakondade töötajad. Näiteks hakkasime raha teenima sellega, et sorteerime ja grupeerime kliendi saadetisi oma laos.

INTERVJUU: Veoäri pole seksikas

Küsimustele vastab Judith Stracey.

Miks peab üks veofirma teisest erinema?

Sest turul on liiga palju veofirmasid, mis kõik tööd endale tahavad. Töö ja hea töö saamiseks tuleb olla eriline, silma paista.

Lisaks eelistavad prestiižikad, tuntud kaubamärgiga firmad meid kasutada, sest mõistavad, et saame samamoodi näiteks brändi olulisusest aru.

Kas teie kliendibaas on seetõttu muutunud?

Jah, sektorid on küll samad. Veame pea kõike, välja arvatud loomad ja ohtlikud kemikaalid.

Miks logistikafirmad disaini peale ei mõtle?

Osalt selle pärast, et me peame oma äri igavaks, see pole seksikas või glamuurne. Inimestele ei meeldi veokid. Teine põhjus on, et meil on kogu aeg kiire. Kliendid eeldavad, et kui nad meilt täna tellimuse esitavad, siis kaup jõuab kohale homme. Ehk nende küsimustele tuleb juba täna lahendused otsida. See puudutab 90% tellimusi. Transpordikorraldus on olemuselt kiire, surve all toimiv äri.

Põhjus, miks ei kasutata, peitubki neis kahes. Peame oma äri tihti labaseks, millel pole disainiga midagi pistmist.

Tihti ei nähta ka, et peale tööstusettevõtete võiksid ka teenindavad firmad disaineri teenuseid kasutada. Leiame, et disain ei puutu meisse.

Milline oli teie klientide reaktsioon muutustele?

Neile meeldis, et nende kaup viidi kohale veokiga, mis paistis silma. See kõneles üht-teist ka nende endi kohta.

Kas muutsite midagi ka teenustes?

Näiteks paberimajandust ja selle haldamiseks arendasime oma IT-süsteemi. Pidime seda niigi tegema, kuid enne alustamist küsisime näiteks klientidelt, mida nemad meiega suhtlemiselt ja arveldamiselt ootavad, et nad rahul oleksid.

Kas Suurbritannia veofirmad kasutavad laialdaselt disaini?

Ei. Me oleme ilmselt üks vähestest. Ka näiteks Suurbritannia üks suuremaid veofirmasid Eddie Stobart ei kasuta, ehkki neil on oma bränd.

Meie veokid paistavad Inglismaal silma. Ma ei usu, et paljud veofirmad disainist firma väljanägemisest kaugemale mõtlevad - näiteks teenuste puhul.

Olite disaineri kaasamise suhtes skeptiline. Millal saabus murdepunkt, mis teid ümber veenis?

Siis, kui sain aru, et disainiga saab saavutada midagi käegakatsutavat. Siis, kui disainerid hakkasid rääkima kliendikogemusest ja puutepunktidest klientidega. Siis sain aru, et saame näiteks mõjutada seda, kuidas meie firma esindajad veokijuhid käituvad.

Probleem peitub ilmselt sõnas "disain".

Millise eesmärgi endale seadsite?

Tahtsime kolme aastaga käibe kahekordistada. Seda me ei suutnud, kuid tulemuseks 50% käibe kasv. See on päris hea. Võib-olla olime liiga ambitsioonikad.

LISALUGU: Tallinna Sadam teeb ümber viidad

Disainibuldooseris osalenud Tallinna Sadam sai kogemusest aru, et sadamas liikumine tekitab klientides segadust.

"Kui iga päev sadamas olla, harjud ära sellega, mida sa näed - alates kliendi liikumisest selleni, mis uksest sisse tuleb minna. Kõige parem näide on, et meie disaininõustaja eksis ära ega teadnud, kuhu tulla," selgitas Tallinna Sadama ärisuuna juht Ahto Ader.

Koostöös disainibürooga lahendab sadam nüüd kogu Vanasadama ala viidanduse ja see valmib juuniks. "Eesmärk on läbi inimeste liikumistrajektooride kaardistamise reisiterminalide sise- ning välisviidanduse parandamine," selgitas Ader. "Vanasadamas läbiviidud töötoad ja klienditeekonna kaardistus saab üheks lähtedokumendiks kogu piirkonna arenguks, sh Reidi tee väljaehitamiseks. Kasutajakesksus hakkab olema kohustuslik punkt igas sadama arendusprojektis."

MIS ON MIS: Disainivedur

ettevõtjatele suunatud koolitusprogramm

Läbimine aitab mõista disaini võimalusi oma toodete ja teenuste loomisel ja arendamisel.

Disainijuhiga kaardistatakse ettevõtte olukord, koos leitakse tegevuse fookus ja kirjeldatakse disaini potentsiaal lisaväärtuse loojana.

Omaosalus firmale: 690 eurot

MIS ON MIS: Disainibuldooser

pilootprojekt, mis aitab läbi disaini kasutuse tõsta Eesti ettevõtete võimekust ja ekspordipotentsiaali.

Toimus: 2012-2014

Osalenud firmad: 10 firmat, nende seas näiteks Sorainen, Tallinna Sadam, Wendre, Baltika, Datel, Meiren,

Omaosalus ettevõttele: 2000 eurot

Korraldaja Disainikeskus, majandusministeerium, EAS

LOE VEEBIST: www.disainikeskus.ee

Kuidas disainiga firma kasvama panna?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. April 2014, 10:38
Otsi:

Ava täpsem otsing