Debatt. Lõpetame absurdse toetuse

09. aprill 2014, 00:00

Koalitsioon lubab ellu viia jäätmekäitlusfirma Ragn-Sellsi nõudmise lõpetada Eesti Energia Iru prügipõletusjaamale tõhusa koostootmise toetuse maksmine. Kas prügi põletamise eest tuleks toetust maksta?

Vastu

Kui täna lubada Eesti Energia kontekstis pisikesele Iru jäätmepõletusplokile kokku 50 miljoni euro suurune dotatsioon, siis homme peame toetama juba miljarditega riikliku “äriettevõtte” teisi kolossaalseid ulmeprojekte.

Eesti Energia (EE) tegi omal ajal tugevat lobitööd, et saada prügipõletamise eest taastuv­energia- ja koostootmistoetust. Kahjuks oli see töö tulemuslik. Nüüd on paljud poliitikud hakanud aru saama, et on hulk tähtsamaid kohti, kuhu riigi raha suunata, kui prügipõletamisele peale maksta. Riigi ülesanne on taaskasutuse soodustamine ja mõistliku tarbimise propageerimine, mitte jäätmete taaskasutamise sildi all riigifirma lausdoteerimine.

Ükskõik milliste väidetega riigifirma ei proovi kaitsta oma prügipõletamise eest saadavaid dotatsioone, ei ole tõsine jutt, et toetust on vaja selleks, et EE jäätmepõletus oleks jätkusuutlik. Milleks siis investeering üldse tehti, kui sellel puudus majanduslik mõte?

Kõik maksavad. Olenemata sellest, kas oleme EE kliendid või mitte, kajastuvad meie elektriarvel taastuvenergia­tasud. Sellest osa, täpsemalt kuni neli miljonit eurot aastas, läheb Eesti Energiale prügipõletamise eest. Seejuures doteeritakse ka välismaalt sisseveetud prügi põletamist.

EE rõhutab pidevalt, et nende Irus asuva koostootmisjaama tõttu saavad tallinlased nautida soodsamat toasooja. Aga mainimata jääb asjaolu, et 1/4 aastast, mil õues on soe, lastakse seesama soe lihtsalt korstna kaudu taevasse, ent toetusi küsitakse ikkagi. See ei ole kooskõlas vastutustundliku ja rohelise ettevõtte kuvandiga, millesse EE meeletult panustab ja investeerib.

Lõppkäitlus moodustab vaid osa jäätmeveo hinnast ning tarbijate hinnatõusuga hirmutamine on alatu. Esiteks moodustab lõppkäitlus vaid osa prügi äraveohinnast (muud kulud on konteineri rent, transport, käitlus). Kui Eesti Energia toetus kaotada, siis halvimal juhul tähendab see lõpptarbijale sentidesse ulatuvat teenuse hinna tõusu. Ja sellegi maksvad kinni reaalsed tarbijad, mitte kõik kodanikud.

Riik peab toetama ka EMTd? Hinna peab kujundama aus konkurents. Toetust võiks ju maksta veel paljudele firmadele – ühele mobiilioperaatorile, ühele kommitootjale, ühele ­automüüjale... Just ainult ühele, mitte kõigile. Kas siis oleks midagi sellel pildil valesti? Oleks küll. Väga valesti.

Eesti on maailmas tuntud oma avatud ja demokraatliku ettevõtluskeskkonna poolest, millega ei haaku olukord, kus Eesti suurima äriettevõtte tegevust doteeritakse tarbija rahakotist. Kui Estonian Airile pealemaksmine on pigem strateegiliselt tähtsa ettevõtte olemasolu küsimus, siis EE Iru jäätmepõletusplokk toimib edukalt ka ilma toetusteta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. April 2014, 19:21
Otsi:

Ava täpsem otsing