Eesti Raudtee kasum kukkus mullu 11,1 miljonile

1706-aripaev 08. aprill 2014, 10:54

Kaubavedude vähenemine mullu jätkus, mistõttu jäi Eesti Raudtee kasum ja käive eelmisel aastal 2012. aasta tulemusele alla.

AS Eesti Raudtee nõukogu kinnitas ettevõtte 2013. aasta majandusaruande, mille kohaselt olid 2013. aasta äritulud 68,2 miljonit eurot ning puhaskasum 11,1 miljonit eurot, teatas Eesti Raudtee.

2012. aasta erakorralisi tulusid (Eesti Raudtee kontserni jagunemise käigus toimunud vagunite müügitehing AS-le EVR Cargo) arvestamata kahanesid ettevõtte 2013. aasta äritulud võrreldes tunamullusega 0,8 miljonit eurot ehk 1,2 protsenti.

Möödunud aasta müügitulu kahanes võrreldes 2012. aastaga 2 protsendi võrra,64,5 miljoni euroni. Müügitulust 87,6 protsenti teeniti kaubavedude ja 5,3 protsenti reisivedude teenindamisest. Mullune puhaskasum kahanes 2012.aasta 16 miljonilt eurolt 11,1 miljonile eurole.

2013. aastal veeti AS Eesti Raudtee infrastruktuuril 24,4 miljonit tonni kaupa, millest 76,8 protsenti ehk 18,7 miljonit tonni tuli transiitvedude, 0,72 miljonit tonni ekspordi ja 1,34 miljonit tonni impordi arvel. Suurim oli nafta ja naftasaaduste osatähtsus, mis moodustas 62,2 protsenti ehk 15,2 miljonit tonni kogu vedude mahust, järgnesid põlevkivi 3,03 miljoni ja väetised 3 miljoni tonniga. Kohalikke vedusid tehti 3,6 miljoni tonni ulatuses. Konteinervedude maht oli 62 012 TEUd ning aastaga suurenes see ligi 27 protsenti.

Kaubaveomahtude dünaamika oli stabiilne – 2013. aasta maht oli 6,5 protsenti väiksem 2012. aasta mahust. Peamiseks partneriks kaubavedudes oli Venemaa, kust möödunud aastal laeti Eesti suunale 14,4 miljonit tonni veoseid. Läti kaudu saabus Eestisse 1,64 miljonit tonni vedusid.

ASi Eesti Raudtee juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul oli 2013. aasta suurimaks väljakutseks kaubaveomahtude languse tingimustes raudtee infrastruktuuri kasutustasude tõususurve vähendamine, mis sai teoks läbi kulude alandamise, sh töötajate arvu vähendamise.

2013. aastal investeeriti kokku 26,5 miljonit eurot, millest eurotoetusi (Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengufond) oli 22,5 miljonit eurot. Lõpule jõudsid Tallinna-Keila-Paldiski ja Keila-Riispere peateede kapitaalremondi ning Tallinna-Keila-Paldiski ja Keila-Vasalemma kontaktvõrgu rekonstrueerimistööde I etapp. Tööde kogumaksumuseks kujunes ligi 33,4 miljonit eurot ning seda rahastati osaliselt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

„Edasisteks investeeringuteks on lähtuvalt riikliku transpordi arengukava eesmärkidest välja töötatud investeeringute plaan perioodiks 2014-2020,“ täpsustas Asmann. „Kuivõrd hetkel kehtiv infrastruktuuri kasutustasu mudel ei taga Eesti Raudtee kulude ja mõistliku ärikasumi katmist, on vajalik paika panna finantseerimisallikad investeerimisplaani teostamiseks.“

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. April 2014, 13:21
Otsi:

Ava täpsem otsing