Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eksport ja import vähenesid

    Veebruaris mõjutas enim ekspordi ja impordi kahanemist elektriseadmete kaubavahetuse vähenemine, teatas statistikaamet.

    Nii kaupade eksport kui ka import vähenes 2014. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga jooksevhindades 4%.
    Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 120 miljonit eurot.
    Ekspordi- ja impordihinnad langesid 2013. aasta veebruariga võrreldes vastavalt 2,3% ja 2,6%.
    Kõige enam eksporditi Eestist elektriseadmeid (viiendik koguekspordist), mineraalseid tooteid (12%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%). Oluliselt vähenes elektriseadmete eksport (14% ehk 30 miljoni euro võrra) ja mineraalsete toodete eksport (13% ehk 16 miljoni euro võrra). Samal ajal suurenes mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel ja kokkupandavad ehitised) väljavedu.
    Veebruaris imporditi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid (16% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (14%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Suurim langus toimus elektriseadmete impordis (11% ehk 21 miljoni euro võrra), oluliselt vähenes ka transpordivahendite sissevedu (10% ehk 10 miljoni euro võrra). Samas suurenes kummi- ja plasttoodete sissevedu.
    Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (18% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15%) ja Läti (11%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu, Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergiat) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim vähenes eksport Rootsi ja Leetu (mõlemasse 12 miljoni euro võrra). Eksport Rootsi vähenes peamiselt elektriseadmete ja Leetu mineraalsete toodete väljaveo vähenemise tõttu. Eksport vähenes ka SRÜ riikidesse (11 miljoni euro võrra). SRÜ riikidesse eksporditi vähem kummi- ja plasttooteid ning mineraalsed tooted (sh määrdeõlid). Samas suurenes eksport Norra ja Taani. Norrasse suurenes mineraalsete toodete (sh kütuselisandid) ja kokkupandavate ehitiste eksport ning Taani mineraalsete toodete (sh põlevkivi kütteõli) väljavedu.
    Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (13%) ja Rootsist (10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid (sh mootorikütused) ja elektriseadmeid, Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ja transpordivahendeid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Vähenes kaupade sissevedu Lätist (17 miljoni euro võrra), Hiinast (13 miljoni euro võrra) ning SRÜ riikidest (21 miljoni euro võrra). Lätist vähenes mineraalsete tootete (sh elektrienergia) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade sissevedu ning Hiinast elektriseadmete import. SRÜ riikidest vähenes import peamiselt kaubavagunite ning raua ja terase sisseveo vähenemise tõttu. Samas suurenes kaupade import Saksamaalt (18 miljoni euro võrra), peamiselt mineraalsete toodete (sh rasked õlid) sisseveo kasvu tõttu.
    Võrreldes 2014. aasta jaanuariga kasvas veebruaris eksport 1% ja import 3%. Eksport suurenes peamiselt mineraalsete toodete ning mehaaniliste masinate väljaveo tõttu. Import kasvas mehaaniliste masinate, keemiatööstuse tooraine ja toodete sisseveo suurenemise tõttu.
    Autor: 1706-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Balti turul kaubeldi enim tugevast kvartalist teatanud LHV aktsiatega
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.