Euroopa börsidel käib IPO buum

09. aprill 2014, 18:35

Sel aastal on Euroopa aktsiaturgudel uued börsifirmad kaasanud rekordiliselt hulgal raha, mis võib olla märk sellest, et investorid usuvad kontinendi majanduse taastumisse. Eestlaste huvi välisbörside vastu kasvab.

Investeerimisinfot koguv ettevõte Dealogic teatas, et Euroopa aktsia esmaemissiooni (IPO) keskmine suurus on sel aastal olnud 190 miljonit eurot, mis on rekordkõrge. Vaatamata nii Euroopa kui ka euroala majanduse aeglasele kasvule näib investorite kindlus olevat kõrge. Suurbritannia, Hollandi, Taani ja Hispaania börsidel on ettevõtted tänavu kaasanud kokku 9 miljardit eurot. Võrdluseks Ameerika Ühendriikides on ettevõtted kaasanud sel aastal 9,2 miljardit dollarit ehk 6,7 miljardit eurot.

Põhjusi, miks ettevõtted praegu börsile ruttavad ja investorid nende järel, on mitmeid. JP Morgani Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika aktsiaturgude ühe juhi Klaus Hessbergeri sõnul näitab IPOde suur hulk positiivseid märke kindlustunde kohta. "IPOd vajavad ettevalmistuseks aega, tavaliselt üle kuue kuu - seega on positiivne meelestatus turgudel saanud alguse juba eelmise aasta suvel. USAst tuleb jätkuvalt raha Euroopasse tänu madalatele intressimääradele," ütles Hessberger.

Ernst & Youngi strateegiliste kasvuturgude asejuhi Maria Pinelli sõnul on palju raha Euroopasse voolanud läbi erinevate investeerimisettevõtete. Pinelli arvates on selle aasta esimene pool tugev IPOde korraldamiseks. Kuna nii palju odavat raha on süsteemis, ei näe eksperdid IPO-buumile veel niipea lõppu. Börsid on kas ajaloo kõrgeimal tasemel või siis mitme aasta tipus ning see on meelitanud üha rohkem ettevõtteid börsile. "Viimase viie aasta jooksul pole uusi nimesid ja ettevõtteid juurde tulnud," ütles Thomson Reutersi informatsiooniüksuse juht Matt Toole. "Investorid otsivad nüüd uusi nimesid enda portfellidesse ja ettevõtted on võtnud järjekorda, et  aktsiaid müüa."

Kõiki ettevõtteid pole edu siiski saatnud, kuna näiteks populaarse mängu "Candy Crush" looja King Digital nägi enda aktsiat börsidebüüdi ajal kukkumas 16 protsenti. IPO toimus New Yorgi börsil. Ka Briti valitsus ei saanud enda Lloydsi aktsiate müügist Londoni börsil nii palju, kui lootis, ja pidi leppima 4,2 miljardi naela suuruse summaga loodetud 5 miljardi asemel. Briti valitsus ostis finantskriisi ajal Lloydsi aktsiaid panga abipaketi raames.

 

Eestlaste huvi kasv

"Eestis toimub IPOsid üsnagi harva ja sellest tulenevalt on klientide huvi kasvanud välismaiste IPOde vastu. Paraku osalemine kas USA või Euroopa ettevõtte IPOs nõuab suurt pingutust seda siis kas rahalise panuse või kontaktide näol. See muudab aga osalemise välismaistes IPOdes, eriti Euroopa või USA tuntumates firmades, kahjuks üsna keeruliseks," rääkis Swedbanki LC&I Markets'i spetsialist Meelis Maasik. Tema selgitusel saavad soovijad aktsiaid soetada pärast ettevõtte börsile tulekut, mistõttu esmaemissioni läbi teinud ettevõtete aktsiate kauplemise aktiivsus kasvab hüppeliselt. "Klientide huvi populaarsemate nimede vastu on alati olnud olemas, enim on küsitud USA turu IPOde kohta, nagu Alibaba ja Twitter," lisas Maasik. Alibaba börsile tuleku ametlikku kuupäeva pole teada, kuid suure tõenäosusega juhtub see juba sel aastal.

Biobuum kolib Euroopasse

Euroopas on praegu biotehnoloogiafirmade palavik, mis sai alguse Ameerika Ühendriikidest pärast edukaid börsidebüüte. Londoni börsil kaasas allergiaravimeid tootev Circassia 581 miljonit naela (umbes 700 miljonit eurot), mis on Euroopa biotehnoloogiafirmade rekord. "Ma ei tea, kas neid on palju, kuid kindlasti tuleb Euroopas häid ettevõtteid veel börsile," ütles Circassia tegevjuht Steve Harris Reutersile. Lisaks Circassiale kaasas teine biotehnoloogiafirma Vecture Londoni börsilt 52 miljonit naela.

Biotehnoloogiabuum käib ka Prantsuse börsil, kus hiljuti kaasas 17 miljonit eurot nõelavaba süstimissüsteem Crossject. Oma plaanist börsile tulla on teatanud vähiravimite väljatöötaja Oncodesign ja geneetikat uuriv Genomic Vision. Oncodesign loodab kaasata 37,5-42,9 miljonit eurot. Pikemalt saab biotehnoloogiasektori kohta lugeda 9. aprilli Äripäevast.

On keeruline öelda, kui kaua võiks IPOde buum Euroopas kesta, kuid tingimused selle jätkuks on väga soodsad. Ühelt poolt soovivad ettevõtted tulla börsile, kuna aktsiahinnad on kõrgel. Teiselt poolt on investorid optimistlikud majanduse paranemise suhtes. Ostuhuvi suurendavad rekordmadalad intressimäärad, mis soodustavad odava raha voolu börsidele. 

Nõustajad teenivad hästi

Kolm suurimat nõustajat jagavad kolmandiku turust. Euroopa IPO-turu nõustajate (arvestades tehingute suuruseid) edetabelit juhib Goldman Sachs, mille turuosa on sel aastal olnud 13,6 protsenti. Järgnevad JP Morgan 9,7 protsendi ja Deutsche Bank 9,4 protsendiga. Arvestades, et Euroopa aktsia esmaemissiooni keskmine suurus on sel aastal olnud 190 miljonit eurot, on pangad IPO-tasudena korjanud keskmiselt ühelt tehingult 10-20 miljonit eurot.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. April 2014, 12:39
Otsi:

Ava täpsem otsing