Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Taanduv eksport peaks palga kasvu piirama

10. aprill 2014, 00:00

Kui Eesti Panga analüütikud toovad esile ekspordi langustrendi, siis küsitletud ettevõtted suhtuvad eksporti optimistlikult. Analüütikud näevad palgakasvule järsku pidurit, kuid nii mõnigi ettevõtja on sunnitud töötasu tõstma.

Hoolimata kesisest majanduskasvust tõusid Eestis palgad 2013. aasta teisel poolel tempokalt ja selgelt kiiremini kui tootlikkus. Eesti Panga ökonomistide Orsolya Soosaare ja Natalja Viilmanni analüüsi järgi on viimase aja areng kahandanud tõenäosust, et ettevõtetel õnnestub kasumlikkust välisnõudluse toel suurendada. Seetõttu võib ­oodata tööjõukulude kasvu peatset pidurdumist, mis võib kujuneda varem arvatust järsemaks.

Üle 200 töötajaga Valio Eesti tegevjuhi Maido Solovjovi sõnul on nende ettevõtte eksport püsinud viimased pool aastat stabiilsena. 2012. aastal eksportis Valio ligi 12% käibest summas 7,4 miljonit eurot.

Kuna Venemaa kehtestas aasta alguses mitmele Eesti ettevõttele impordikeelu, on Valio hakanud alternatiivturge otsima. “Ega välisturgudel kedagi avasüli oodata, kuid järjepideva tööga annab müüki kasvatada küll. Maailma mõistes oleme siiski väikesed tegijad ning iga väike võit eksporditurgudel mõjutab meie tegevust positiivselt,” ütles Solovjov.

Valio loodab ekspordi kasvu. Valio tegevjuhi sõnul planeerib ettevõte tänavu müüki mõnevõrra kasvatada, eeskätt suurema ekspordiga. Solovjovi teatel on piimatoodete sektorit viimasel aastal iseloomustanud kiire inflatsioon praeguseks pidurdunud. Ta lisas, et koduturul püsib nõudlus stabiilne. “Inimeste arv ettevõttes on sõltuvuses töödeldavast mahust ja selles osas ma muudatusi ei näe,” märkis ta.

Ligi 250 töötajaga jäätisetootja Balbiino eksportis üle-eelmisel aastal rohkem kui 2 miljoni euro eest. Firma juhataja Kaido Salurand jääb ekspordi suhtes optimistlikuks. Tema sõnul on ettevõtte eksport viimased paar aastat püsinud stabiilsena, kuid lähiaastatel prognoosib olulisemat kasvu käimasolevate arendusprojektide ja kokku­lepete tõttu. “Oma ekspordivõimekuse suurendamise nimel oleme suurendanud ka valdkonnaga seotud inimeste arvu,” ütles Salurand. Tema sõnul korrigeeris Balbiino töötajate tasusid mullu kevadel ja osaliselt ka tänavu jaanuaris.

Tunamullu rohkem kui 20 miljoni euro eest diivaneid eksportinud Bellus Furniture’i tegevdirektor Urmas Aun ei ole ettevõtte Eesti töötajate palku viimastel aastatel muutnud ega tee seda tõenäoliselt ka lähiajal. Ettevõttes töötab üle 300 inimese.

Välisnõudluse vähenemist on firmajuht täheldanud. Auna sõnul on raske ettevõtte prognoosi öelda, sest müüb otse kliendile. “Meil sõltub palju sellest, kas härra Koskinen või Erikson läheb poodi ja ostab diivani või mitte,” ütles Aun. Tema sõnul ei saa Bellus Furniture loota kindlale ostjale, nagu näiteks toiduainetööstus, mistõttu jääb tuleviku prognoosimine keeruliseks. “Võime ainult tagantjärele öelda, et “ahah, ei läinudki poodi” või “ahah, läkski poodi”,” lisas ta. Bellus Furniture’i suurimateks sihtriikideks on Soome ja Rootsi.

Palkade kasv kiirenes teisel poolaastal avalikus sektoris, kus tõus algas pärast kriisi mõnevõrra hiljem kui erasektoris. Keskpanga ökonomistide teatel ei tohiks riik siiski muutuda palgakasvu vedajaks. Ühelt poolt raskendaks see palkade ja tootlikkuse kooskõla saavutamist erasektori ettevõtetes, sest konkureeritakse sama tööjõu pärast. Teiseks võivad kiiresti kasvavad tööjõukulud ohustada eelarveeesmärkide saavutamist. Risk on seda suurem olukorras, kus majanduskasvu ja seeläbi eelarvetulude osas on palju ebakindlust.

Palgasurve teine oluline allikas oli ökonomistide analüüsi järgi endiselt kvalifitseeritud tööjõu puudus ja töötajate positsiooni tugevnemine palgaläbirääkimistel. Tööjõu nappuse taustal on aga Eestis endiselt suur struktuurne tööpuudus.

Rohkem kui tuhande töötajaga ISS Eesti juhatuse esimehe Priit Paiste sõnul on esmatasandi töötajate seas palgasurve veidi vähenenud, kuid spetsialistidel ning erinevate tasemete juhtidel on palgatõusu ootus endiselt suur. “Võrreldes hetkeseisu näiteks poole aasta taguse ajaga, on meil vakantsete töökohtade arv vähenenud, samas endiselt on vajalike töötajate leidmine keeruline,” ütles Paiste.

 

Mis on mis

  • Ekspordi langus vähendab tööhõivet

Ekspordi kahanemine tähendab tööstustele tulu langust. See pidurdab palgatõusu ja vähendab hõivet.
Keskmine palgatõus jääb ilmselt 5% ligi.
Efektiivsuse suurendamise üks koht on ilmselt tööhõive vähendamine, keskmiselt 1–2% võrra. Kuna töötlev tööstus on suurima tööhõivega, mõjutab ekspordi langus ka tööhõivet.
Palgatõusu ootus hakkab kehvemates majandusoludes vähenema.

Allikas: SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe

 

Kommentaar

  • Palga kasv aeglustub

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
Tööpuudus väheneb aegamööda ning ettevõtetel on jätkuvalt raskusi personali leidmisega. See avaldab palgatõususurvet. Samas ületas eelmise aasta ligi 8%ne palga kasv ettevõtete kasumite ning ka majanduse nominaalkasvu. Majanduse nominaalkasv aeglustus ning meie prognoosi järgi aeglustumine jätkub. Palga kasv reageerib majanduskasvu aeglustumisele aga mõningase viivitusega.
Järgmisel aastal majanduse nominaalkasv küll kiireneb ning peaksid paranema ka ettevõtete kasumid, kuid tavaliselt jääb majanduskasvu stabiliseerudes palga kasv majanduse nominaalkasvust veidi allapoole. Seetõttu ootame nii sellel kui ka järgmisel aastal palga kasvu mõningast aeglustumist.
Swedbanki kevadine tööstusettevõtete uuring näitas, et ettevõtted plaanivad palka tõsta vaid keskmiselt 5%. Eesti keskmine tuleb küll veidi kiirem, kuna tööjõupuudusest tingitud surve palkade kiiremaks kasvuks jääb püsima.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. April 2014, 20:15
Otsi:

Ava täpsem otsing