Vakra teab, kes on võltsija

Ta märkis, et riigikogu suure saali otsusega on raporti lõpptähtaeg 18. juuni. Uurimiskomisjoni juhina lubas Vakra, et selleks ajaks raport valmib. Samas nentis Vakra, et komisjoni küsimustele, miks ta allkirja andis, Kraftilt otsest vastust ei saanud.

Komisjonil on veel tööd. “Täna saime selgeks selle, et Vahur Kraft ei välista, et Eesti Panga audit on õige, ja teisalt ei välista ta ka seda, et ta on kohtunud Aleksander Mattiga. Tuleb tunnistada, et ­Vahur Kraft oli koostööaldis ja uurimiskomisjonile vastutulelik, ent ma toonitan veel kord, et toonastel Eesti finantssüsteemi tippjuhtidel on kehv mälu,” ütles Vakra.

Kui varem väitis Kraft, et kõnealune kiri on ­õigete andmetega, siis eile möönas Kraft, et on võimalik, et keegi on talle pahatahtlikult esitanud valed numbrid ja tema on heauskselt sellele kirjale alla kirjutanud. See on tema väide, mida uurimis­komisjonil tuleb kontrollida, rõhutas Vakra.

Kuna Vahur Krafti suhtes on alustatud kriminaalmenetlus, mis puudutab just komisjonile esitatud valeandmeid, ei soovinud Vakra hakata spekuleerima, kas Kraft räägib tõtt. “Meil on prokuratuuriga kokkulepe, et sel teemal me ei räägi.”

Küsimusele, kas 32 miljonit dollarit jäi TSL Internationalile või liikus sealt kuhugi edasi, Vakra vastata ei osanud. Küll aga märkis ta, et TSL International sai selle raha kätte.

Salapärane kirja ettesöötja. Aleksander Matti on uurimiskomisjon püüdnud korduvalt kätte saada ning Vakra sõnul on temaga peetud ka telefonivestlusi. “Kahjuks esimesel korral, kui ta kohale tulla lubas, ta seda ei teinud. Täna ei ole meil uut aega olnud võimalik kokku leppida,” nentis Vakra.

Ta rääkis, et on Kraftilt küsinud, kes võis võltsitud kirja talle ette sööta. “Kraft soovitas seda küsida nii Eesti Panga tippametnikelt kui ka toonase Põhja-Eesti Panga tippjuhtidelt – seda kõike oleme me teinud. Me ei välista, et raporti lõppfaasis kutsume mõne inimese uuesti uurimiskomisjoni ette, et seda täpsustada,” ütles Vakra.

Vahur Kraft keeldus uurimiskomisjonile konkreetseid nimesid nimetamast. Ka uurimiskomisjoni eilne põhiküsimus Kraftile oli see, et kui keegi on talle pahatahtlikult kirja ette söötnud, siis kas ta oskaks nimetada kahtlusaluse nime. Inimese nime, kes kirja Kraftile andis, on endine pangajuht uurimiskomisjonile edastanud ning komisjon on temaga ka kohtunud.

“Meil on teada see inimene, kes on võltsingu taga,” ütles Vakra. Ta nentis, et Vahur Krafti ja kirja edastanud inimese ütlustes on vasturääkivusi.

Kuna algatatud on kriminaalasi, siis tulenevalt seadusest ja kokkulepetest prokuratuuriga Vakra sellel teemal kommentaare anda ei saa.

Riigiprokuratuuri avalike suhete osakonna juhataja Kadri Tammai nentis, et Vahur Kraft ei ole ütlusi andmas käinud, samuti ei olnud tal võimalk öelda, millal ja kas üldse Vahur Kraft ülekuulamisele kutsutakse.

Kraft kinnitas koostöövalmidust. Eesti Panga endine juht Vahur Kraft ütles eile pärast VEB Fondi uurimiskomisjonis tunnistuste andmist, et teeb nii komisjoni kui ka õiguskaitseorganitega koostööd. Detailseid kommentaare ta aga jagada ei soovinud.

Väljudes riigikogu uurimiskomisjoni kabinetist nr 241, teatas Kraft, et andis komisjonile oma tunnistused ning rääkis nii palju, kui teab. Samuti märkis ta, et kõik materjalid, tunnistused, ütlused on tal komisjonile juba varem edasi antud.

“Detailides ma andsin oma ütlused komisjonile. Olen teinud koostööd nii komisjoni kui ka ­õiguskaitseorganitega praegu ja ka varem. Kõigile küsimustele vastan nii komisjonis kui ka õiguskaitseorganitele,” kommenteeris ta vastumeelselt.

Kraft kinnitas aga, et 6. märtsil alustatud kriminaalmenetluse raames pole ta õiguskaitseorganitele ütlusi andmas käinud.

Ka eile kinnitas Kraft, et ei ole teadlikult valeandmeid esitanud. “Ma olen heauskselt andnud tunnistusi, ütlusi ja materjali, mille on kolmandad osapooled mulle esitanud,” lausus Kraft.

Veebruaris kirjutas Äripäev, et riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjon tõestas ekspertide abiga, et Eesti Panga eksjuhi Vahur Krafti enesekaitseks esitatud dokumentide seas oli võltsing. Kraft soovis mullu oktoobris komisjonile esitatud võltsitud kirjaga ümber lükata, et allkirjastas 1995. aastal valeandmeid sisaldanud dokumendi, mille abil Vene firma TSL International sai 32 miljonit dollarit. Eesti Pank on väitnud, et Vene firmal polnud alust seda raha saada. Krafti esitatud dokument pidi tõendama vastupidist.

 

Prokuratuur alustas menetlust

VEB Fond loodi 1993. aasta jaanuaris ja Eesti Pank haldas VEB Fondi dokumentatsiooni kuni 1993. aasta aprillini, mil see anti üle Põhja-Eesti Pangale (PEP), keda NSVL Väliskaubanduspank tunnistas külmutatud nõuete ainsa omanikuna. Hiljem tegelesid dokumentatsiooniga PEPi ­õigusjärglased Eesti Ühispank ja SEB ning sihtasutusele VEB anti arhiiv üle 2008. aastal.Eesti Pank avaldas mullu jaanuaris VEB Fondiga seotud ­auditi tulemused, milles tõdes, et 32,3 miljoni dollari ulatuses Vene ettevõttele TSL International nõudeid lisanud valeandmetega dokument loodi 1995. aastal, mille allkirjastas toonane Eesti Panga juht Vahur Kraft  Eesti Pangas ilmselt teadlikult.Keskpanga audiitorid selgitasid välja, et valenõude suurus ei olnud juhuslik. Nii suur oli Eesti Panga, valitsuse ja TSL Internationali omaniku Aleksandr Matti teise firma nõue kokku VEBi vastu.Riigiprokuratuur alustas6. märtsil VEB Fondi nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud riigikogu uurimis­komisjoni avalduse alusel kriminaalmenetlust.