Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kreeka on pagendusest tagasi

11. aprill 2014, 00:00

Neli aastat kestnud pausi järel olid Kreeka pikaajalised võlakirjad eile turul jälle nõutud kaup, ehkki vaid kaks aastat tagasi said investorid Kreekas kõvasti kõrvetada ja riigi majandus on ikka alles väga raskes seisus.

Kreeka esimene pikaajaliste võlakirjade müük pärast 2010. aasta kevadet, mil Kreeka esimese ­euroala riigina IMFilt ja ELilt abipaketti palus, märgiti eile mitmekordselt üle.

“Kreekale on kasulikud euroala madalad intressimäärad ja Euroopa Keskpanga rahapoliitika lõdvendamise ootused. See kütab huvi kõrget tootlust pakkuvate emiteerijate vastu sõltumata sellest, kui madalal nad krediidireitingu redelil on,” ütles agentuurile Bloomberg ING panga strateeg ­Alessandro Giansanti.

Agentuuri S&P skaalal on Kreeka kuus kohta allpool investeerimisjärku.

Alalhoidlikumad investorid seirasid kõrvalt. “(Kreeka) võimekus oma võlgadega toime tulla tundub pikas vaates väga sünge,” ütles Henderson Global Investorsi fondijuht Andrew Mulliner. Ka poliitilisi riske on raske hinnata.

Kreeka võlataak on ka pärast läbi aegade suurimat riigivõlakirjade restruktureerimist 2012. aastal euroala suurim – 177% SKPst. Selle aasta teisel poolel on euroala riigid lubanud Kreekale täiendava võlakergenduse andmise juurde tagasi tulla.

Kreeka naasmine võlakirjaturule on siiski suure sümboolse tähtsusega. See näitab investorite usaldust, et ka kõige nõrgem lüli rahaliidust välja ei kuku. Abipakettide eesmärk oligi, et riigi iseseisev laenuvõime taastuks.

Euroala riikidelt ja IMFilt saadud kahe abilaenu (kokku 240 miljardit eurot) tingimusena on Kreeka majandus läbi teinud ränga korrektsiooni.

Kreeka SKP on kriisieelse ajaga võrreldes kahanenud veerandi võrra, töötuse määr on kasvanud 8,5 protsendilt möödunud aasta lõpuks 27,4%-le. Inimeste osakaal, kellel on rahapuuduse tõttu raskusi toidu ostmisega, on kasvanud kriisi­eelselt 8,9%-lt 17,9%-le, näitab OECD viimane ülevaade Kreeka ühiskonna olukorrast. Sellised probleemid on omased areneva, mitte arenenud majandusega riikidele.

Riigis on tõsine sotsiaalne kriis. Streigid ja protestid on muutunud tavaliseks – eilegi toimus Ateenas keskpanga lähistel autopommi plahvatus, kus keegi kannatada ei saanud.

Ajavahemikul 2007–2012 on Kreeka majapidamiste sissetulekud kahanenud kolmandiku võrra, keskmiselt 4400 euro võrra isiku kohta, mis on OECD riikide seas suurim langus ning neli korda suurem langus kui euroalal keskmiselt.

Reaalpalk on alanenud, kuid töötuse määr pole sellest oluliselt vähenenud. 60% riigi 1,4 miljonist töötust on pikaajalised töötud.

Ja nagu näitab teine OECD ülevaade, on Kreekal veel palju ära teha, et majandust nöörivatest kammitsatest lahti saada. Analüüsides enam kui tuhandet regulatiivset akti majanduse neljas põhisektoris – toidutööstus, jaekaubandus, ehitusmaterjalid ja turism, sõelus OECD välja 555 vaba turu toimimist takistavat regulatsiooni. Need ei lase hindadel kohaneda, hoiavad tagasi investeeringuid, pidurdades majanduse toibumist.

Selliste näiliselt tühiste tõkete hind, mis näiteks hoiavad Kreeka turult eemale teiste riikide värske piima, “kindlustades” Kreeka tarbijaile ühe kallima piima ELis, on raporti järgi 5,2 miljardit eurot aastas. See võrdub 2,5%ga SKPst. Need neli sektorit moodustavad 21% SKPst.

Tänavu prognoositakse Kreeka majandusele kuus aastat väldanud languse järel 0,6% suurust kasvu.

Riigivara erastamisega, millest 2010. aastal loodeti 2015. aastaks saada 50 miljardit eurot, on seis selline, et eesmärk on kärbitud 11 miljardile eurole 2016. aastaks.

Ateena börs on 2012. aasta juuni põhjast 175% kerkinud.

2009. aastal vallandas Kreeka euroala võla­kriisi, kui uus valitsus teatas, et riigi eelarve defitsiit ületab euroalal lubatud piiri enam kui viis korda. Mullu jõudis eelarve ülejääki, kui jätta arvestamata ­võla teenindamise kulud.

Kreeka valitsuse jaoks on oluline enne europarlamendi valimisi näidata, et vihatud troika ­(Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon, IMF) nõutud rängad reformid hakkavad tulemusi andma. Seda kinnitab ka taastunud võime iseseisvalt turult laenu saada.

  • Üllatavalt suur tung

Kreeka eilne võlakirjamüük läks üle ootuste hästi – Kreeka valitsus müüs 4,75% kupongiga 2019. aasta aprillis lõppevaid võlakirju 4,95%se tootlusega plaanitud 2,5 miljardi ­euro asemel kolme miljardi euro väärtuses.

Ostusoove laekus üle 550, kokku enam kui 20 miljardi ­euro eest. 90 protsenti emissioonist läks pikaajalistele investoritele väljaspool Kreekat, teatas ­Kreeka rahandusministeerium. Nõutud tootlus osutus arvatust madalamaks.

“Kreeka naaseb võlakirjaturule samadel või isegi parematel tingimustel kui Iirimaa ja Portugal,” ütles Kreeka asepeaminister Evangelos Venizelos agentuuri Bloomberg vahendusel.

Võlakirjad on emiteeritud ­Suurbritannia seaduste alusel, mis peab andma investoritele kindlust võlgade restruktureerimise suhtes.

2012. aasta suvel, kui ­Kreeka püsimine euroalas oli küsimärgi all, kerkis Kreeka kümne­aastase tähtajaga võlakirjade tootlus enam kui 40%-le. Eile oli see 5,94%, olles eelnenud päeval puutunud 5,8% taset.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. April 2014, 19:16
Otsi:

Ava täpsem otsing