Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

SEB fondid jäid mullu tootlusega jänni

11. aprill 2014, 00:00

SEB pensionifondidel oli mullu keeruline aasta, sest investeeringud toorainefondidesse ja tipp-reitinguga riikide võlakirjadesse ei pakkunud piisavat tootlust.

SEB pensionifondide juhi Vahur Madissoni sõnul on SEB investeerimistegevuses alati kesksel kohal olnud riskide hajutamine ja varaklasside mitmekesistamine. “Eelmisel aastal maksime sellelt veidi lõivu,” nentis ta. “Mitu aktsiatega sarnasesse riski liigituvat varaklassi, millesse SEB pensionifondid on kohalikul turul investeerimisel olnud ainukesed, näiteks hedge-fondid või toorainefondid, ei näidanud aktsiatega samaväärset tootlust,” tõdes ta.

Samuti paigutati fondijuhi sõnul riskide maan­damiseks märkimisväärselt raha AAA-reitinguga euroala riikide valitsusvõlakirjadesse, mis jäid eelmisel aastal tootluses tahaplaanile. “Neid paigutusi oleme hoidnud eesmärgiga tagada stabiilsem tootlus juhuks, kui maailmamajanduse tasakaalustamatus peaks teravamalt aktsiaturgudel avalduma,” märkis ta.

Loobuti tippreitinguga võlakirjadest. Eelmisel aastal jätkas fond väljumist riiklikest võlakirjadest. Maha müüdi suurim positsioon Hollandi võlakirjades ja suur osa Saksamaa võlakirju, samas olid portfellis veel üleval väga madala intressimääraga Soome paberid.

Tippreitinguga riigivõlakirjade vähendamine aasta alguse 30%-lt aasta lõpuks 12%-le oli Madissoni kinnitusel kooskõlas SEB eelmisel aastal süvenenud vaatega, et maailmamajanduse kasv on tänu keskpankade pingutustele liikumas stabiilsemale kasvurajale.

Selle asemel suurendati paigutusi ettevõtete võlakirjade varaklassis. “Võlakirjaturgudelt finantseeringut hankivad ettevõtted olid selleks ajaks kohustuste täitmise usaldusväärsust märgatavalt parandanud ning stabiilsem keskkond õigustas selles varaklassis paigutuste suurendamist,” põhjendas ta.

Leiti rämpsvõlakirjad. Sarnaselt teiste II samba fondidega avastas ka SEB mullu rämpsvõlakirjafondid. Madisson tunnistas, et võlakirjaturgudel oli keeruline teenida tulu, mis täidaks investorite ootusi, sest turud ootasid USA keskpanga rahapoliitika stiimulite kokkutõmbamist. “Investorid on olnud sunnitud kõikjal vaatama suurema krediidipreemiaga võlakirjasektorite poole, sest hindavad riskantsemaks intressikõvera pakutavat preemiat,” selgitas fondijuht.

Samal ajal paranes võrreldes varasema aastaga investeerimisjärgu reitinguta ettevõtete makse­võime.  “Kuigi ei saa öelda, et tegu oleks alati korrektselt kohustusi täitva varaklassiga, kuna krediidireitingud on antud põhjusega. Majanduskeskkonnas on aga hinnang nende riski ja tulu suhtele suhteliselt mõistlik,” põhjendas Madisson.

Lisaks on SEB olnud üks esimesi II samba fondivalitsejaid, kes on investeerinud toorainefondidesse. Siiski on Madissoni sõnul SEB toorainefonde strateegiliselt vähem kasutanud kui üks tõeliselt pikaajaline portfell võiks sisaldada.

“Kuigi toorained pakuvad võrreldes tavapäraste aktsiate ja võlakirjadega riskihajutust ja alternatiivset tuluootust, on madalate inflatsiooniootuste ja toorainete pakkumise ülekaalus nende tuluootused sellele varaklassile keskmisest tagasihoidlikumad,” rääkis ta.

Esimene kvartal tõi julgust juurde. Tänavu esimeses kvartalis muutus SEB Progressiivne pensionifond julgemaks. Asuti müüma turvalisi valitsusvõlakirju ja soetama rämpsvõlakirju.

Esimeses kvartalis nõudsid olud finantsturgudel Madissoni sõnul paindlikku investeerimist. “Jaanuaris vähendasime lühiajaliselt keerulisemate turutingimuste ootuses aktsiate ja spekulatiivse reitinguga võlakirjade osakaalu ja suurendasime paigutusi turvalistes valitsusvõlakirjades,” märkis ta. Riskantsetele varaklassidele avaldasid survet ootused USA rahapoliitika pöördumisele ja mõne areneva riigi majandusprobleemid.

Seevastu veebruari alguses hindas fond korrektsiooni ulatust piisavaks ja suhteliselt positiivse välja­vaate valguses soetati taas aktsiaturgude ja spekulatiivse reitinguga võlakirjasid, mida finantseeriti turvaliste valitsusvõlakirjade müügiga.

“Samas oleme aktsiaturgudele paigutatud vahendite koosseisu muutnud ja vahetanud arenevate turgude aktsiafonde osaliselt globaalsete aktsiafondide vastu,” ütles Madisson.

Selle põhjuseks on tema sõnul Hiina majanduse aeglustumine ja Föderaalreservi rahapoliitika muutused, mis puhuvad vastutuult teatud arenevatele aktsiaturgudele.

Aktsiaturud meelitavad. Investeerimistegevuses toetutakse Madissoni kinnitusel endiselt kahele tugisambale. Õige varade jaotuse leidmine peab tema sõnul tagama varade piisava kaitstuse tururaputuste suhtes ja pakkuma samal ajal piisavat tootlikkust. Seepärast eelistatakse otseinvesteerimise asemel aktsiafonde. Teiste investeerimisfondide kaudu investeerimine loob fondijuhi hinnangul täiendava riskihajutuse ja võimaluse finantsturgudelt keskmisest kõrgemat tootlust leida.

“Varaklasside väljavaadete koha pealt oleme strateegiliselt ehk ühe aasta lõikes suhteliselt positiivselt meelestatud aktsiaturgude ja ettevõtete võlakirjaturgude suhtes. Seda toetab tõenäoliselt stabiilne maailmamajanduse kasv positiivsete üllatuste võimalustega,” rääkis fondijuht.

Siiski nähakse investeerimisportfellis endiselt kohta turvalistel riigivõlakirjadel.

 

Üks küsimus

  • Kuidas möödus pensionifondi osakute esimene vahetamise aeg teie II samba pensionifondides?

Vahur Madisson, SEB pensionifondide juht
Esialgsetel andmetel võis märgata pensionikogujate eelistust suurima aktsiaosakaaluga pensionifondi suhtes. SEB Energilise Pensionifondi vahetustulemus jaanuari algusest kuni märtsi lõpuni kestnud vahetusperioodil on positiivne, teistel pensionifondidel negatiivne.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. April 2014, 18:49
Otsi:

Ava täpsem otsing