Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Analüütik: Soomes ajaloo pikim mõõn

Sirje Rank 11. aprill 2014, 15:58

Soome majandus on praegu sellises mõõnas, millega on kestvuselt võrreldav esimese maailmasõja ja kodusõja aegne majanduslangus sada aastat tagasi, rääkis täna Tallinnas Soome Nordea panga peaökonomist Aki Kangasharju.

Kriisieelset taset ehk 2008. aasta tipptaset ei saavuta Soome SKP enne üheksat-kümmet aastat.

Analüütiku sõnul ei oleks asjad nii hullud, kui majanduses toimunud struktuursetele muutustele, sh  tööstuse lipulaevade positsioonide halvenemisele maailmaturul, oleks reageeritud varem. Seda ei tehtud. Piisavalt kiiresti ei pidurdatud palgarallit ja piisavalt kiiresti ei tõmmatud kokku riigi kulusid, kui maksutulu baas tööstuse probleemidest püsivalt kahanes. Selle asemel suurendati riigi tulusid maksude tõstmisega, kergitades Soome maksukoorma raskuselt maailmas kuuendale kohale.

"Oleme tasemel, kus enam ei saa maksutõusudega jätkata. Kasvu stimuleerimiseks tuleb makse alandada ja kärpida heaoluriiki," ütles Kangasharju.

Jätkata ei saa ka palgatõusudega, mis samuti oleks aidanud majandust ergutada. Sest palgad jätkasid Soomes kasvu veel ka siis, kui võimet selliseid palku maksta enam ei olnud. "Palku ei saa tõsta, muidu kaotame ka selle konkurentsivõime, mis meil veel on," ütles Kangasharju.

Soomes sügisel kokku lepitud palgatõusu protsent jääb nüüd inflatsioonile alla ning soomlaste ostujõud väheneb. Soomlased tarbivad vähem.

Majanduse peamine kasvumootor saab olema eksport. Ent ka siin on Soome väljavaated vastutuules.

Soome ekspordib peamiselt investeerimiskaupu - ehk Kangasharju sõnul Soomes kasutusel oleva ütlemise järgi reeglina asju, mis on suuremad kui hobune. Kui aga muu maailm ei investeeri, on nõudlus selliste toodete järele kesine. Vaja oleks investeerimiskaupade kõrvale ekspordiks enam ka tarbekaupu.

Ekspordist kasvu ootavat Soomet mõjutab märkimisväärselt euro tugevus - Soome ekspordist läheb 70% väljaspoole euroala. Euro püsib aga tugevana.

Eriti kehvad on väljavaated Venemaa turul, kuhu läheb 10% Soome ekspordist. Eksport juba kannatab rubla nõrkusest ning võib saada veelgi suurema tagasilöögi, kui Ukraina sündmused viivad Venemaa vastu majandussanktsioonide kehtestamiseni. "Venemaa on peamine oht Soome SKP väljavaadetele," ütles Kangasharju. Ka poole Soome turismitulust toovad Vene turistid.

Praegu prognoosib Nordea Soomele tänavuseks 0,3% suurust majanduskasvu, kuid see võib kergesti miinusesse minna.

Kangasharju sõnul on Soome majanduse kulude poolel kohanemist praegu veel liiga vähe. Eelarvedefitsiit on ca 10 miljardit eurot ja kaugemas vaates, arvestades ühiskonna trende, sh vananemist, tuleb riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks leida veel teist nii palju kokkuhoiukohti. Riigi võlakoormus on juba ületamas euroalal lubatud 60% piiri SKPst.

Tegemist ei ole mööduva konjunktuurinähtuse, vaid struktuurse probleemiga. Tuleb kohaneda olukorraga, kus Nokiat Soome majanduse alustalana enam ei ole ja majanduse kasvupotentsiaal on väiksem.

Lisaks on veel poliitilised riskid. Nädalapäevad tagasi lahkus Soome valitsuskoalitsioonist Vasakliit, kuna ei olnud valitsuse uue kärpekavaga nõus. Kui nüüd valitsus annab loa uue tuumajaama ehitamiseks, on koalitsioonist lahkuda ähvardanud ka rohelised, mis jätab valitsusele parlamendis vaid ühekohalise enamuse.

"Selliselt positsioonilt suuri otsuseid ei tee," ütles Kangasharju. Ja kui nii läheb, siis jääbki Soome aasta pärast oma tipptasemel AAA-reitingust ilma, nagu reitinguagentuur S&P täna hoiatas.

Visandades Soome majanduse kasvuväljavaateid, ütles Kangasharju, et sellist potentsiaali nagu Nokia hiilgeaegadel Soome majanduses taastunud ei ole. Uute niššide ja uute toodete leidmine võtab aega. Maailmas edukalt läbi löönud mängutööstus annab täna tööd alles 2000 inimesele. Olemasolev tööta tööjõud on vales kohas ja valede oskustega.

"Vajame struktuurseid reforme, mis suurendaks motivatsiooni tööd otsida ning ergutaks inimesi ise ettevõtluses alustama ja riski võtma," ütles Kangasharju.

Soome marka analüütik taga ei nuta. "Kui oleksime devalveerinud, oleks palgakasvu ja eelarve struktuuriprobleemid ikka samad," ütles ta.

Kangasharju sõnul on euroala riigid saamas praegu esimesi kogemusi, kuidas kohaneda ilma vahetuskursi muutusteta. "See on valusam, kui pole oma raha," möönis ta.  "Tuleb minna n-ö sisemise delvalveerimise teed."

Kangasharju sõnul võib põhimõtteliselt aktsepteerida, et reformid käivitanud riigid euronormidest mõnda aega hälbivad. Kuid seda vaid juhul, kui lisaaega vajatakse struktuurseteks muutusteks, nagu tööturureformid või maksukärped, mis on majanduskasvu stimuleerivad. Siin taandub kõik aga küsimusele, kuivõrd on võimalik usaldada, et riigid oma lubadused täidavad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. April 2014, 13:48
Otsi:

Ava täpsem otsing