Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Iisraellased: Eesti  toetagu idufirmasid

Kadri Põlendik 13. aprill 2014, 15:23

Idufirmade rahvuseks peetavasse Iisraeli on voolanud vähemalt viis viimast aastat miljoneid dollareid riskiinvestorite raha, mida oli eelmisel aastal juba üle kahe miljardi dollari.

Mis on see, mis riskikapitaliste Iisraeli juures köidab? Ka Eesti idufirmade loojad mainivad sageli just Iisraeli, mis on idufirmade rohkuse ja edukuse poolest esirinnas ja kust on nii mõndagi õppida.

Oma pindalalt on Iisrael kaks korda väiksem kui Eesti, kuid elanikke on seal umbes kaheksa korda rohkem. Inseneride asustustiheduse poolest on Iisrael maailmas esikohal – 10 000 inimese kohta on seal 135 inseneri. USAs on sama hulga inimeste kohta vaid 85 inseneri.

Iisraeli eduloost käisid Eestis rääkimas Tel Avivi ülikooli majandusprofessorid Shmuel Ellis ja Israel Drori, kes on aastaid uurinud, mis on mõjutanud Iisraeli edukust idufirmade-maana. Nende kunagine õpilane, Eestis sündinud iisraellane ja Iisraeli innovatsiooniinstituudi ettevõtluskonsultant Gidon Zundelevich kutsus professorid Eestisse, et rääkida siinse start-up ökosüsteemi kitsaskohtadest.

Miks te Eestisse tulite?

Israel Drori : Me kirjutasime oma raamatu („The Evolution of New Industry“ – toim), mis sai väga tuntuks ja selle tagajärjel oleme nagu Iisraeli suursaadikud, kes räägivad huvitatuile Iisraeli imest ja sellest, kuidas luua head tehnoloogiasektorit. Me ei tulnud jutlustama, me tulime oma teadmisi jagama.

Shmuel Ellis : Oluline on küsimus, kuidas saaksid erinevad riigid imiteerida iisraeli kultuuri ja selle tööstust, et olla sama edukad nagu on Iisrael. Kas kultuuri üldse saab imiteerida, on eraldi küsimus, aga vähemalt on võimalus saada ideid ja püüda leida uusi suundi, kuidas muuta riik võimekamaks loovuse ja start-up’ide loomise osas.

ID : Me räägime Iisraeli eduvalemist. See koosneb kolmest komponendist:
1) Ettevõtjana peab sul olema tugev iseloom, see tähendab õige suhtumine, enesekindlus ja eelkõige valmidus riskima ja läbi kukkuma.
2) Ümbritsev keskkond peab soodustama loovust ja innovatsiooni, see on ülioluline, sest ettevõtlus seisneb uute võimaluste otsimises.
3) Kõige raskem osa – peab olema avatud ühiskond, mis on mitmekülgne ja kus riik ja rahvas on valmis pakkuma tuge ning mõistma, mida on kõrgtehnoloogia loomiseks vaja.

Siin on väga oluline õppetund riikidele nagu Eesti. Teie noored ei ole kuigi palju erinevad noortest iisraellastest. Te olete väga internetitaiplikud, olete seotud sotsiaalmeediaga, väga noorelt oskate mängida oma nutitelefonidega ja oma vajadusi ise arendada. See on tulevik, kuid sul on vaja mingisugust poliitikat või tuge, kultuurilist keskkonda, mis peaks seda toetama. See töötas väga hästi Iisraelis, kus ollakse innukad looma uusi tehnoloogiaid ja kõik tahavad olla ettevõtjad. Ma arvan, et Eesti on teel samas suunas, teil on vähe kannatust, aga palju energiat ja kirge.

SE : Üks oluline omadus ettevõtja puhul on otsustavus, millega peame silmas seda, et sa ei ütle kunagi, et sa ei suuda midagi teha. Kui sa ei saa üle aia ronida, lähed selle ümbert, aga leiad alati võimaluse uute eesmärkide saavutamiseks. Iisraelis on selline õpetus põhiline – meile õpetatakse algkoolis keskkoolini ja muidugi armees, et sa oleksid võitlusvalmis ja valmis püüdlema uute eesmärkide poole. Kui sa emotsionaalselt mõistad seda kontseptsiooni, on väga lihtne olla tõeline ettevõtja.

Te rõhutate palju valitsuse ja riigi tuge, kas see on peamine asi, mis on Iisraelile edu taganud?

ID : Selle üle saab alati vaielda, aga olid tõesti väga innovaatilised poliitikad, mis aitasid seda tööstust kasvatada.

SE : Selline asi algab alati kõige kõrgemalt tasandilt. Esimene Iisraeli peaminister, kes astus ametisse 1948. aastal, mõistis, et väike riik väheste looduslike ressurssidega peab arendama vaimujõudu, sest see on ainus viis ellu jääda. Alates sellest ajast toetab iga valitsus akadeemilist õpet, teadusasutusi ja nüüd ka kõrgtehnoloogiatööstust.

Näiteks meil on riiklik asutus teadlastele ja kõik, kes tahavad alustada uut ettevõtet, saavad edastada oma ettepaneku sinna mõnele teadlasele ja saada 100 000 dollarit toetust. Siis meil on seadus, et kui tahad investeerida idufirmasse, võetakse see raha su maksudest maha. Sellised regulatsioonid lasevad tööstusel õitseda ja see kõik algab valitsusest, mille järel tulevad ettevõtjad oma Iisraeli DNAga ja see ongi kombinatsioon, mida saadab edu.

ID : Idee seisneb selles, et riigina pead sa olema majanduslikult iseseisev, mis tähendab, et sa otsid oma konkurentsieelist. Muidugi ilma aastaid töötanud hea haridussüsteemita on väga lühinägelik keskenduda tehnoloogiatele ja teadustele. See ei ole ainult ettevõtjatele oluliste stiimulite arendamine, vaid muutub omaette ökosüsteemiks.

Meil on oma ökosüsteem, millest osa on valitsuse tugi, osa tuleb erasektorist, oluline roll on haridusel ja kapitalil. Iisrael on integreeritud globaalsesse kõrgtehnoloogiamaastikku. 100 tehnoloogiafirmat hoiavad oma arendusüksust Iisraelis, näiteks Google, Apple, Microsoft, Facebook, Intel – kõik on seal. Nii sa saadki tegijaks riigiks, kui su ökosüsteem on väga arenenud, on kvalifitseeritud tööjõud, lihtne äri teha ja suur loovus. See kõik on juhtunud sammhaaval, seda ei ehitatud ühe päevaga.

Iisraelis on sellist süsteemi loodud üle 60 aasta, kuid Eesti on olnud iseseisev vaid veidi üle 20 aasta. See ju tähendab, et meilgi kulub selleks veel palju aastaid, et nii kaugele jõuda?

ID : Siin on kaks asja. Esiteks loomulikult, sul on õigus, sa ei ehita paleed ühe päevaga, see võtab aega, aga kui sa ei alusta, ei saagi see valmis. Teine asi on see, et me räägime uuest majandusest, kus on ajakulg hoopis teine. Mis varem võttis 30 aastat, võtab praegu 5 aastat. Mida Eesti peaks tegema – kuigi ma ei tahaks Eestile nõu anda –peaks aru saama, mis aladel tahetakse silma paista ja seda tegema. See ei pruugi võtta aastaid ja aastaid, võtke sammhaaval ja see juhtub ilmselt palju kiiremini.

SE : Tegelikult hakkas Iisraelis kiirem areng peale alates 1977. või ütleme 1980. aastast, mis tähendab, et meil on see kestnud umbes 30 aastat, teil 15-20, nii et see vahe ei olegi nii suur.

Eestis on kerkinud aga hoopis uus probleem välistööjõu palkamisega. Raske on meelitada siia teistest riikidest kvalifitseeritud tööjõudu, sest siin ei ole neile vajalikku infrastruktuuri, näiteks koole ja lasteaedasid. Kuidas on sellega lood Iisraelis?

SE : Siin on ka liiga külm. (naerab) Kuid Iisraelis on teistmoodi, paljud iisraellased on saanud hariduse USAs. Näiteks, kui ma tahan olla ülikoolis õppejõud, pean tegema doktorikraadi järgset tööt (postdoc – toim) 1-3 aastat Ameerikas, vastasel juhul ei saa ma sel alal Iisraelis õpetada. Nii et suur osa iisraellasi veedab palju aega ühendriikides. Aastate jooksul jäidki palju iisraellased sinna ja kui algas start-up'i liikumine, naasid väga paljud iisraellased ja tõid siia oma teadmised ja kogemused, eriti ärikogemused. Iisraelis elavatel inimestel on küll palju motivatsiooni ja tahtejõudu, kuid neil ei ole alati piisavalt äritegemise kogemust, seega kahe – kohalike ja tagasitulnute – kombineerimisel tekkis palju häid ettevõtteid.

Näiteks Intel Iisraeli esimene tegevjuht oli üks neist, kes lahkus USAsse ja tahtis hiljem kodumaale tagasi tulla. USAs aga ei tahetud teda minema lasta, sest ta oli väga andekas ja talle öeldi, et kui sa tõesti unistad Iisraeli tagasiminemisest, siis vähemalt loo sinna Inteli haru. Ülejäänu on juba ajalugu.

ID : Minu arvates on vale mõelda, et meil ei ole piisavalt head elukvaliteeti ja sellepärast me ei suuda inimesi siia tööle ja elama meelitada. Teil on siin väga ilus, seega elukvaliteet on ainult ettekääne. Elukvaliteet on muidugi oluline, kuid see ei ole peamine takistus ettevõtlikku rahvuse arendamisel. On väga vilets ettekääne öelda, et ei, ma ei tule Eestisse tööle, sest siin ei ole kuninglikku teatrit. Kui sa tahad siin elada, siis sa kolid siia, kui sa ei taha, siis sa ei tule ja ongi kõik.

Ma usun, et ka lahkunud eestlased naasevad kui nad näevad, et siin on võimalus midagi luua ja nad oleks siin väga õnnelikud, hoolimata külmast.

Kas Iisraeli valitsus on teinud ka ettevõtete loomise lihtsamaks, näiteks vähendanud bürokraatiat?

ID : Kui vaadata statistikat selle kohta, kui lihtne on riigis ettevõtlusega alustada, siis Iisrael ei ole väga kõrgel kohal, vaid kuskil keskel. Seega Iisraelis on bürokraatiat, mis võib vahel olla keeruline, kuid meie puhul on erinev see, et ettevõtjatel on väga kõrge motivatsioon. Meil on väga arenenud klaster, mis toetab tehnoloogia arendamist. Ei ole nii, et järsku keegi annab sulle miljon dollarit, et ettevõtet alustada. Iisraelis on väga hea poliitika, kuid valitsus ei loo ettevõtluskeskkonda, vaid inimesed loovad. Valitsus ainult toetab.

SE : Kui sa tood välisettevõtteid oma riiki, pead olema tark. Kui näiteks tahad, et Intel ehitaks oma tehase Iisraeli, pead andma neile piisava ajendi selle tegemiseks, muidu tahab seda Iirimaa või Ðotimaa või Eesti. See on konkurents! Kui sa tahad pakkuda head ökosüsteemi, pead olema konkurentsivõimeline. Anna Intelile õige ajend ja nad toovad oma tehase Iisraeli, see tähendab 1000-2000 töökohta tehnikutele, inseneridele jne. See on see, mida ma pean valitsuse toe all silmas.

ID : Kui sa tahad meelitada oma riiki rahvusvahelisi tegijaid, ei ole ainult poliitika oluline, sul peab olema ka õige infrastruktuur. See on suur väljakutse, aga vastasel juhul ei tule keegi ja ei tule ka oskustööjõud.

Mida on Eestil Iisraelilt õppida?

ID : Ma ei tea, mis poliitika teil siin on, aga millest ma pinnapealselt aru sain, on see, et Eesti peaks rohkem innustama noori alustama tehnoloogiaettevõtlusega ja olema aktiivsemad tehnoloogiate arendamisel, mitte tooma ainult Skype’i näidet. Teil on palju noori inimesi, keda võiks innustada ja asi ei ole ainult selles, et nad ise tahavad seda teha ja neil on sisemine motivatsioon, aga nad peavad saama tuge ka poliitikast. See ongi Iisraeli edulugu. See ei ole ainult sellepärast, et inimesed on tehnoloogiateadlikud või neil on tugev motivatsioon ja kõrge taluvus, vaid sellepärast, et valitsus mõistis kui oluline on anda vahendid ja stiimul selliseks tehnoloogialoomeks. See on ju tulevik. Riigis, kus ei ole eriti palju loodusvarasid, nagu Iisraelis ja ka Eestis, peaks toetuma kõrgtehnoloogiale ja teadusele.

Gidon Zundelevich : Eesti peaks ennast reklaamima Põhja-Euroopa või Euroopa innovatsoonikeskusena. Skype seda ei tee, sest neid ei huvita, seega valitsus peaks tegema. Seda ei saa teha ainult nende suurepäraste inimestega, kes siin töötavad, vaid vaja on ka tuge riigilt, kes peaks võtma selle esimeseks ja kõige olulisemaks riiklikuks eesmärgiks reklaamida Eestit kui innovatsiooni. ja ettevõtluskeskust. Ühtlasi ei tohiks see olla ainult väide, vaid siinset raha tuleks kasutada nii, et see julgustaks innovatsiooni ja ettevõtlust. See on hea siinsele infrastruktuurile, et ettevõtjad peavad oma töös õnnestuma, aga see peab olema riiklik prioriteet, miski, millest tänavatel ja teles räägitakse, millest kõik unistavad ja siis see 30 aastat, millest me räägime, muutubki 5 aastaks. Kuid selleks peab olema väga tugev valitsuse tugi.

ID : Samas ei ole teil kindlasti vaja riigi patronaaþi, vaid toimuma peab koostöö oluliste sektorite vahel. Valitsus peab tegema oma tööd luues ja arendades poliitikaid, aga mitte asendama erasektorit või ettevõtjaid. Seejärel peaks need nö ettevõtlusmahlad üle riigi välja voolama ja inimesed julgeksid rohkem proovida ega kardaks läbikukkumist. Kuidas seda teha? See on teie ülesanne välja mõelda.

GZ : Aitaks ka maksusoodustused, mis julgustaks ettevõtlusega alustama. See võib olla väga hea motivatsioon nii töötajaile kui tööandjatele.

Kas Eestist teatakse midagi Iisraelis?

SE : Nüüd teame. Nagu Gidon ütles, te peaks tegema Eestis omaette brändi kõrgtehnoloogias.

GZ : Skype’ist üksi ei piisa. Reklaamige seda kui Eesti toodet, inimesed ju ei tea, et Skype on Eestist! See on tohutu kaotus, te lasete heal brändil raisku minna! Kui mu käest küsitakse heade asjade kohta Eestis ja ma ütlen Skype, siis mul küsitakse, et kas tõesti? Seega, kui Skype seda ei tee, sest neid ei huvita, peaks valitsus seda tegema.

Üldiselt ei teata Iisraelis Eestist eriti midagi. Suurim murrang oli siis kui Eesti võitis Eurovisioni. Siis sain ühtäkki palju kõnesid sõpradelt, kes tundsid ära, et ahhaa, see ongi see sinu Eesti! Aga tehnoloogiariigina kahjuks Eestit ei teata.

Kas Iisraelil on ka midagi Eestilt õppida?

GZ : Muidugi. Meil ei ole sellist ettevõtjaportaali nagu teie X-tee, meil ei ole sellist e-tervisesüsteemi või e-valimisi nagu siin. Iisraelis on palju raskem kodanikuna avalikke teenuseid kasutada. Eesti on selles osas imelist tööd teinud. Siin võiks olla kahepoolne suhe, sest mõlemal on teiselt midagi õppida.

KES ON KES

Professor Shmuel Ellis ja professor Israel Drori töötavad Tel Avivi ülikooli koosseisu kuuluvas Recanati ärikoolis ja avaldasid eelmisel aastal raamatu „The Evolution of New Industry“ (uue tööstuse evolutsioon), kus nad räägivad, kuidas tekkis ja kasvas Iisraeli tehnoloogiasektor, kuidas selle mõjul tekkis ettevõtluskultuur, mida iseloomustab põlvkondadeülene ettevõtete loomise oskus ja tõhus toetusvõrgustik alustavatele firmadele. Eestis viibisid nad seoses Arengufondi seminariga „Start-up ökosüsteem Iisraelis ja Eestis“.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. April 2014, 14:32
Otsi:

Ava täpsem otsing