Kaubandus-tööstuskoja ettepanek, et inimese tulumaksust pool laekuks tema elukoha ja pool töökoha järgi on üheks võimaluseks, kuidas ärgitada omavalitsusi ettevõtluse arenguga rohkem tegelema.

">

Omavalitsus võiks saada osa juriidilise isiku tulumaksu

15. aprill 2014, 00:00

Kaubandus-tööstuskoja ettepanek, et inimese tulumaksust pool laekuks tema elukoha ja pool töökoha järgi on üheks võimaluseks, kuidas ärgitada omavalitsusi ettevõtluse arenguga rohkem tegelema.

Paremaks lahenduseks oleks aga mingi protsendi eraldamine juriidilise isiku tulumaksust. See annaks võimaluse omavalitsuste ülesannete hulka lisada ka ettevõtluse toetamise temaatika. Ohuks on see, et paljude firmade kontorid paiknevad linnades ja nii ei jõua raha jällegi ettevõtte tegeliku asukoha­järgse omavalitsuseni.

Ettevõtjateta ei ole elu. Hea vastastikune koostöö kohalike ettevõtjate ja omavalitsuse vahel on paratamatu, sest ettevõtjateta ei ole piirkonnas ka terviklikku elu. Inimesed seavad oma elukoha üldjuhul töökohtade läheduse järgi. Sellele järgnevad tähtsuselt teenused, mida piirkond pakub (lasteaed, põhikool, huvitegevus, turvalisus jne). Tööandja loodab, et piirkonnas leidub talle vajalikku sobivat tööjõudu. Aga kui piirkonnas puudub vaba elamispind, siis oleks abiks näiteks üürikorterid (nende omandivorm ei oma tähtsust).

Samas seaduse järgi kohustust või ülesannet ettevõtluse arengule kaasa aidata omavalitsustele pandud ei ole. Mida siis saab omavalitsus ettevõtluse heaks teha? Õigel ajal kavandatud planeeringute kaudu suudetakse ette valmistada maa-alad, kus oleks võimalik ettevõtteid rajada. Samuti sinna juurde kuuluvate taristute planeerimine ja miks ka mitte rajamine. Kahjuks ei ole keskvalitsus valmis ettevõtluse tarbeks omavalitsustele maad andma. Maadega seonduvat hoitakse kiivalt enda käes.

Kõik see nõuab aga oma­valitsuselt kulutusi, mida tema tulubaasi kuluarvestusse kantud pole. Seega saab seda teha vaid teiste kohustustes ettenähtud tegevuste vähendamise arvel.

Sõltuvus tasandusfondist. ­Kuna omavalitsused on ilmselgelt alarahastatud, sõltuvad nad suuresti keskvalitsuse määratud tasandusfondi toetusest. Praegu ei saa tasandusfondist tuge 35 kohalikku omavalitsust (sh Harjumaalt 17 + Tallinna linn). Suuremad tasandusfondist toetuse saajad on just linnad. Ainuüksi see fakt kummutab endise regionaalministri tõmbekeskuste võimekuse näite. Tulu suurenemisel väheneb aga kohe tasandusfondist saadav toetus. Seega nokk kinni, saba lahti.

Eesti arengu seisukohalt tuleb selle teemaga tegeleda ja ka konkreetsete tulemusteni jõuda, et omavalitsuste tulubaas mitmekesistuks ja tugevneks. Kui tegevusest tõuseks otsest rahalist tuge, oleksid omavalitsused ettevõtjatele kindlasti kindlamateks koostööpartneriteks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. April 2014, 19:04
Otsi:

Ava täpsem otsing