Tunneb puudust aktsiaklubist

Suurema osa elust Rootsis elanud väliseestlane Oluper otsustas kolm aastat tagasi Eestisse kolida. Hetkel mööduvadki Oluperi päevad peamiselt investeerimisalase info kogumise ja ostu-müügi otsuste tegemisega.

Millal Oluper oma esimese aktsia soetas, ta ise enam ei mäletagi. Kuna Rootsis on kombeks vastsündinud lapsele hõbelusika asemel hoopis Volvo aktsiad kinkida, siis antakse sealses ühiskonnas investeerimispisik edasi juba õige varakult.

Oluper töötas aastakümneid ühes Rootsi ravimimüügi firmas ja kolleegidega kokkusaamistel oli tavaline, et istuti õhtul laua taga ning arutati, kes milliseid aktsiaid on juurde ostnud. "Rootsis tegelevad investeerimisega enamik inimesi alates vabrikutöölistest kuni kõrgete juhtideni ja see teema on selline normaalne kohvilauajutt," räägib ta.

Oluper investeerib Rootsi panga Nordnet kaudu ja eelkõige ettevõtetesse, mis omavad Rootsis esindust. Tema jaoks on alati olnud oluline saada kohapealt ettevõte tegevuse kohta võimalikult täpset informatsiooni. Hetkel kuulub Oluperi portfelli 8-10 ettevõtet, millest kolm on kullakaevandused. Enda väitel ongi ta aastakümneid huvitunud just väärismetallist ja kalliskividest. "Kulla hind on aga viimasel ajal kukkunud ja nüüd võiks isegi öelda, et see on odavam kui roostetav raud," tõdeb ta.

Samas ei kavatse ta kiirustades aktsiaid müüma hakata ja soovitab noorel inimesel täna kullaaktsiaid osta, sest mõne aastane kannatlikkus tasub ennast ära. Lisaks on Oluperi portfellis tavaliste kaevanduste ja kütusetööstuse ettevõtete aktsiad, mis pakuvad investori sõnul head tootlust.

Kuigi Rootsis on Oluperi sõnul populaarne investeerida kinnisvara ettevõtetesse, mis tegelevad korterite välja rentimisega, ta ise nendest ei huvitu.  "Neil läheb väga hästi, aga see ei ole mind paeluv valdkond," märgib ta. 

Viimased kaks aastat pole investoril kõige edukamalt läinud, sest kriisid erinevates Euroopa riikides on tootlust kõvasti kärpinud. Näiteks mõjutab kaevandusettevõtete käekäiku praegune Vene-Ukraina olukord. Küsimusele, kas ja kui suuri vigu on Oluper aastate jooksul teinud, tunnistab ta, et ilma vigadeta polegi võimalik investeerida.

Ta mainib laialt levinud rumalust  siseneda investeeringusse kõrge hinna korral, mis hakkab seejärel kolinal kukkuma. "Ka kulla hind läks ju pikka aega üles, siis aga ostis India tonnide viisi kulda kokku ja nüüd on tulemus käes. Sellega peab arvestama, et teatud aktsiad toovad kahju," sõnab ta ning lisab, et mõnikord on tehingust saadud võit 300 krooni, teinekord 25 000 krooni.

Õigete otsuste tegemise eest kiidab Oluper taanlasi, kes investeerivad hetkel palju Hiina ettevõtetesse. "Peab ütlema, et nemad on oma valikutes olnud skandinaavlastest kõige tublimad," sõnab ta. Samas tõdeb ta, et tehingute tulusus oleneb palju ka sellest, kui palju raha investeerimiseks on. Mina pean ikkagi kõigepealt midagi maha müüma, et uuesti osta, sõnab ta.

Peamise infoallikana kasutab Oluper Rootsi analüütikuid ja oma kodupanka  Nordneti. Samuti jälgib ta igapäevaselt hoolega Rootsi meediagrupi Bonnieri finantslehekülge Affärerit, mille aktsiaanalüütikuid hindab investor kõrgelt. Üsna palju energiat kulub analüüsimisele, kelle poolt välja antud info on kõige täpsem, tunnistab Oluper.

Vaatamata Eestisse elama asumisele pole ta kohalikesse börsifirmadesse investeerinud. "Tegime seda 90ndate alguses, mil hinges oli tugev tunne, et eestlased peab jalule aitama," tunnistab ta. Nii sõideti tihtilugu üheskoos üle mere Hansapanga koosolekutele. Tänaseks on patriootlikkus vähenenud ning huvi Eesti börsifirmade vastu raugenud.

Samas tõdeb ta, et on säilitanud väikese osaluse Tallinkis ja ootab iga-aastast aktsionäride koosolekut. "Elasin selle soetamise ajal Rootsis ja mõtlesin, et tahaks ju ikkagi Rootsi ja Eesti vahet sõita," ütleb Oluper naerdes.

Siiski ei välista ta, et ühel päeval võib huvi taas ärgata. Eriti juhul kui Eestis korraldataks samasuguseid investorite klubisid nagu Rootsis. Oluperi sõnul on see ideaalne võimalus asjahuvilistega arutada, kuhu, kuidas ja millal tasub investeerida. "Tallinnas võiks tõepoolest olla aktsiaklubi, mille raames näiteks korra kuus kohtuda ja omavahel arutada, kuhu ja kuidas tasub investeerida. Ehk hakkaksin siis isegi uuesti Eesti ettevõtetest huvituma," ütleb Oluper lõpetuseks, et loodab endale leida kaasamõtlejaid.

 

Alusta investeerimisega varakultÄra pelga kaotusi, neid tuleb pika investeerimisajaloo jooksul alati etteEelista firmasid, kellel on kohapeal esindus, et saada kiiresti ja otse infot majandustegevuse kohtaVõta eeskuju näiteks taanlastelt, kes investeerivad hetkel suure hooga HiinaVali välja parimad analüütikud ja majandusväljaanded ning jälgi nende uudisvoogu igapäevaseltNoorel  investoril tasub investeerida kullaaktsiatesse

Autor: Birjo Must, Harry Tuul