Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti tööjõumaksud tegid sammu alla

16. aprill 2014, 00:00

Kuigi OECD värske analüüsi kohaselt on Eesti üks väheseid organisatsiooni liikmesriike, kes on suutnud tööjõu maksukoormust viimase kolme aasta jooksul alandada, on tööjõule rakendatavad maksud meil võrreldes teistega endiselt kõrged.

“Tööjõumaksud on tõesti need, mis Eesti ettevõtlust praegu enim pärsivad,” nõustus Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar, kuid märkis, et tööandjad ei saa nõuda lihtsalt olulist tööjõumaksude vähendamist, sest kusagilt tuleb riigil raha võtta.

“Meie oleme seda meelt, et maksustada tuleks pigem tarbimist ja ressursikasutust kui töötegemist,” ütles Tamsar.

Alustada tuleks töötukassast. Tamsar täpsustas, et tööjõu maksustamise vähendamist oleks aus alustada töötukassast. Kui tööandjad, töötajad ja riik töötukassa lõid, oli selge kokkulepe – koos kogume, koos paneme kõrvale, rasketel aegadel koos jagame, rääkis ta. Makse määr pidi sõltuma majanduse hetkeoluorrast ja väljavaatest.

“Praegu on heast süsteemist alles vaid sotsiaalpartnerluse imiteerimine. Raha, mille töötajad ja tööandjad koos mustadeks päevadeks kõrvale pannud, on faktiliselt riigistatud ning maksemääral pole majanduse olukorraga mingit seost, töötuskindlustusmakse on tegelikult tulumaksu ärapeidetud osa,” rääkis Tamsar.

KPMG Baltics partneri ja juhatuse liikme ­Andris Jegersi sõnul on Eesti tööjõumaksud kahtlemata kõrged, võttes arvesse meie ettevõtjate rahvus­vahelist konkurentsivõimet ning meie elanike ­ostujõudu. Samas nentis ta, et riik vajab toimimiseks raha ning inimeste heaoluks tugevat sotsiaalsüsteemi. “Seega on võimalik Eesti edukust regionaalses maksukonkurentsis parandada eeskätt selliste maksutulude arvel, millega ei kaasne riigi jaoks otseseid väljaminekuid. Sellised maksu­tulud on näiteks lühiajaliselt Eestis töötavate (välismaa) isikute sotsiaalmaks, sest need inimesed tavaliselt sotsiaal- ja pensionikindlustushüvesid ei tarbi,” pakkus Jegers.

Tema sõnul on Eestil vaja välja murda madala lisandväärtusega ettevõtluse nõiaringist, sest praegustele standarditele vastavat heaolu ei suuda me sellises ettevõtluses teenitavate tuludega tagada. “Selle saavutamiseks tuleb avada võimalused Eesti ettevõtjatele rahvusvahelise teabe ja kogemuse kaasamiseks, et ettevõtlust ümber orienteerida kõrge lisandväärtusega kaupade-teenuste ekspordile, kus teenitavad tulud on teises mastaabis nii ettevõtjate, töötajate kui ka riigi jaoks,” ütles ta.

Läheb kergemaks. Eesti rahandusministeerium teatas, et seoses ka uue koalitsioonileppe mõjudega väheneb tööjõu maksukiil järgmisel aastal ca 1 protsendipunkti võrra. Lisaks juba seadustatud tulumaksumäära langusele väheneb ka töötuskindlustusmakse 2,4%-le ning 10 euro võrra tõuseb maksuvaba tulu määr. “Võrreldes Euroopa Liidu riikide keskmise maksukiiluga on Eesti tööjõu maksukoormus väiksem,” edastas ministeerium.

  • Maksud ikka kõrged

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) reastas oma liikmesriigid maksukiilu järgi.

Kõige suurem maksukiil oli 2013. aastal Belgias ja kõige väiksem Tšiilis. Eesti paiknes tabelis 15. kohal.

Maksukiil keskmise üksiku töötaja jaoks langes Eestis aastail 2000–2013 1,4 protsendipunkti võrra, 41,3%-lt 39,9%-le. OECD keskmine langes samal ajal 0,8 protsendipunkti jagu.

OECD koostatud palga maksustamise raporti kohaselt on üksikisiku tulumaks viimase kolme aasta jooksul tõusnud 25 riigis OECD 34 liikmesriigist. Tööjõu maksukoormuse tõus oli mullu suurim Portugalis, ­Slovakkias ja USAs.

Raportist selgub, et keskmine töötajate sissetulekute maksukoormus OECD riikides kasvas mullu 0,2 protsendipunkti võrra, 35,9%-le. Tõus leidis aset 21 riigis 34st.

 

Tasub teada

  • 2015. aastal on kavas tööjõumakse langetada

Tulumaksumäär alaneb ­21%-lt 20%-le.
Maksuvaba tulu tõuseb 144 eurolt 154 eurole kuus.
Töötuskindlustusmakse määr langeb 0,6 protsendipunkti võrra, 3%-lt 2,4%-le
Tulumaksu määra langus on juba seaduses, teised muudatused on ette nähtud koalitsioonilepingus (ning vajalikud eelnõud on ettevalmistamisel).

Allikas: rahandusministeerium

 

Mis on mis

  • Maksukiil

Tööjõukulude ning töötaja netopalga vahe ehk protsenti ettevõtte tööjõukuludest, mis maksudena tasutakse.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. April 2014, 19:46
Otsi:

Ava täpsem otsing