Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti tööjõumaksud tegid sammu alla

    Kuigi OECD värske analüüsi kohaselt on Eesti üks väheseid organisatsiooni liikmesriike, kes on suutnud tööjõu maksukoormust viimase kolme aasta jooksul alandada, on tööjõule rakendatavad maksud meil võrreldes teistega endiselt kõrged.

    “Tööjõumaksud on tõesti need, mis Eesti ettevõtlust praegu enim pärsivad,” nõustus Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar, kuid märkis, et tööandjad ei saa nõuda lihtsalt olulist tööjõumaksude vähendamist, sest kusagilt tuleb riigil raha võtta.
    “Meie oleme seda meelt, et maksustada tuleks pigem tarbimist ja ressursikasutust kui töötegemist,” ütles Tamsar.
    Alustada tuleks töötukassast. Tamsar täpsustas, et tööjõu maksustamise vähendamist oleks aus alustada töötukassast. Kui tööandjad, töötajad ja riik töötukassa lõid, oli selge kokkulepe – koos kogume, koos paneme kõrvale, rasketel aegadel koos jagame, rääkis ta. Makse määr pidi sõltuma majanduse hetkeoluorrast ja väljavaatest.
    “Praegu on heast süsteemist alles vaid sotsiaalpartnerluse imiteerimine. Raha, mille töötajad ja tööandjad koos mustadeks päevadeks kõrvale pannud, on faktiliselt riigistatud ning maksemääral pole majanduse olukorraga mingit seost, töötuskindlustusmakse on tegelikult tulumaksu ärapeidetud osa,” rääkis Tamsar.
    KPMG Baltics partneri ja juhatuse liikme ­Andris Jegersi sõnul on Eesti tööjõumaksud kahtlemata kõrged, võttes arvesse meie ettevõtjate rahvus­vahelist konkurentsivõimet ning meie elanike ­ostujõudu. Samas nentis ta, et riik vajab toimimiseks raha ning inimeste heaoluks tugevat sotsiaalsüsteemi. “Seega on võimalik Eesti edukust regionaalses maksukonkurentsis parandada eeskätt selliste maksutulude arvel, millega ei kaasne riigi jaoks otseseid väljaminekuid. Sellised maksu­tulud on näiteks lühiajaliselt Eestis töötavate (välismaa) isikute sotsiaalmaks, sest need inimesed tavaliselt sotsiaal- ja pensionikindlustushüvesid ei tarbi,” pakkus Jegers.
    Tema sõnul on Eestil vaja välja murda madala lisandväärtusega ettevõtluse nõiaringist, sest praegustele standarditele vastavat heaolu ei suuda me sellises ettevõtluses teenitavate tuludega tagada. “Selle saavutamiseks tuleb avada võimalused Eesti ettevõtjatele rahvusvahelise teabe ja kogemuse kaasamiseks, et ettevõtlust ümber orienteerida kõrge lisandväärtusega kaupade-teenuste ekspordile, kus teenitavad tulud on teises mastaabis nii ettevõtjate, töötajate kui ka riigi jaoks,” ütles ta.
    Läheb kergemaks. Eesti rahandusministeerium teatas, et seoses ka uue koalitsioonileppe mõjudega väheneb tööjõu maksukiil järgmisel aastal ca 1 protsendipunkti võrra. Lisaks juba seadustatud tulumaksumäära langusele väheneb ka töötuskindlustusmakse 2,4%-le ning 10 euro võrra tõuseb maksuvaba tulu määr. “Võrreldes Euroopa Liidu riikide keskmise maksukiiluga on Eesti tööjõu maksukoormus väiksem,” edastas ministeerium.
    Maksud ikka kõrged
    Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) reastas oma liikmesriigid maksukiilu järgi.
    Kõige suurem maksukiil oli 2013. aastal Belgias ja kõige väiksem Tšiilis. Eesti paiknes tabelis 15. kohal.
    Maksukiil keskmise üksiku töötaja jaoks langes Eestis aastail 2000–2013 1,4 protsendipunkti võrra, 41,3%-lt 39,9%-le. OECD keskmine langes samal ajal 0,8 protsendipunkti jagu.
    OECD koostatud palga maksustamise raporti kohaselt on üksikisiku tulumaks viimase kolme aasta jooksul tõusnud 25 riigis OECD 34 liikmesriigist. Tööjõu maksukoormuse tõus oli mullu suurim Portugalis, ­Slovakkias ja USAs.
    Raportist selgub, et keskmine töötajate sissetulekute maksukoormus OECD riikides kasvas mullu 0,2 protsendipunkti võrra, 35,9%-le. Tõus leidis aset 21 riigis 34st.
     
    Tasub teada
    2015. aastal on kavas tööjõumakse langetada
    Tulumaksumäär alaneb ­21%-lt 20%-le.Maksuvaba tulu tõuseb 144 eurolt 154 eurole kuus.Töötuskindlustusmakse määr langeb 0,6 protsendipunkti võrra, 3%-lt 2,4%-leTulumaksu määra langus on juba seaduses, teised muudatused on ette nähtud koalitsioonilepingus (ning vajalikud eelnõud on ettevalmistamisel).
    Allikas: rahandusministeerium
     
    Mis on mis
    Maksukiil
    Tööjõukulude ning töötaja netopalga vahe ehk protsenti ettevõtte tööjõukuludest, mis maksudena tasutakse.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Peterburi eestlane teeb Sillamäele tipprestorani
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.