Loodame parimat, valmistume halvimaks

16. aprill 2014, 00:00

Jahtumise märke näitav Eesti majandus on pannud ettevõtjad äraootavale seisukohale ning nad on valmis aasta alguses tehtud finantsplaane jooksvalt muutma.

“Loodame parimat, kuid valmistume halvimaks. Seda joont üritame hoida juba pikemat ­aega ja õnneks on meil valdkondi, mis üksteist tasakaalustavad – kui mõni langeb, siis teine tõuseb,” ütles Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid. Tema sõnul muudab Tallinna Sadam plaane olulise mõjuga ootamatute sündmuste toimumisel. Raid hindas viimatiseks selletaoliseks sündmuseks pronksi­ööd. Üldiselt hindab ta Tallinna Sadama äri väga stabiilseks ja lühiajalistest võngetest tulenevad kõikumised olulist mõju ei avalda.

Ukraina kriisi tagajärjed ei ole Tallinna Sadama jaoks veel piisavalt selged. “Sealt võib transpordi­koridoridega seoses tekkida meie jaoks nii positiivseid kui ka negatiivseid muutusi. Praegu oleme äraootaval seisukohal,” ütles Raid.

Selle aasta eelarve järgi kasvab ettevõtte tegevustulu 9 protsenti. Kaupu planeerib Tallinna ­Sadam tänavu käidelda 28,8 miljonit tonni, reisijate arvuks on kavandatud 9,19 miljonit, mis on samas suurusjärgus 2013. aastaga.

Baltika Grupi juhatuse liige ning turundus- ja müügidivisjoni direktor Kati Kusmin rääkis, et nüüd, kui majandus on pigem jahtumas ja hinnatõus on peatunud, on firma seadnud eesmärgiks kindlustada pigem oma koduturg Baltimaad. Eesti, Läti ja Leedu on turud, kus Baltika on end hästi sisse töötanud, positsioon on tugev ja seda tahetakse hoida ja kasvatada. Balti turul positsiooni hoidmiseks on plaanis renoveerida praegusi poode ja avada uusi.

Plaanis vähendada Venemaa ja Ukraina riske. Baltika selle aasta üks olulisemaid tegevussuundi on Kusmini sõnul Ukraina ning Venemaa riskide vähendamine. Üks võimalus selleks on Kusmini sõnul tegutsemismudelite muutmine ja sellega Baltikas juba tegeletakse. “Majanduskeskkonna ebastabiilsus ja ootamatud poliitilised arengud erinevatel turgudel on tegurid, mida ei saa eirata,” nentis ta.

Kuivõrd Baltika jaekett katab viit turgu, tuleb analüüsida igal turul toimuvat ning teha iga turu prognoosi sealsest majanduskeskkonnast lähtuvalt. Analüüsil kasutatakse kohapealsete meeskondade abi, kes tunnevad oma turgu ja tajuvad seal valitsevaid meeleolusid. “Oma hulgi- ja frantsiisi ning e-kanalite kohta prognoose tehes peame lähtuma laiemast sihtturust ning siin kindlasti vaatame Euroopa ja maailmamajanduse arengut ning väljavaateid tervikuna,” selgitas Kusmin.

Aasta alguses tehtud plaanidest hoitakse kinni. Eesti Raudtee finantsjuht Toomas Virro nentis, et reeglina aasta sees eelarvet ei muudeta, küll aga jälgitakse tähelepanelikult eelarve täitumist ning tulude olulisel vähenemisel reageeritakse sellele. Pikaajalised investeerimisplaanid on Eesti Raudteel koostatud kuni aastani 2020, nende teostamine sõltub kaubavedudest teenitavast tulust ja Euroopa Liidu struktuuriraha kaasamisest.

Kuivõrd aga oluline osa ettevõtte kuludest on seotud reisivedude tagamisega, mis annavad üksnes 5% tuludest, ei ole Virro sõnul võimalik kaubamahu kahanemisest tuleneva tulu vähenemise korral oluliselt tegevuskulusid piirata ning seega jääb ainsaks võimaluseks investeeringute edasilükkamine.

Jahenev majandus Statoili mõjutanud ei ole. Statoil Fuel & Retaili finantsdirektori Paavo ­Siimanni sõnul ei ole Statoil pidanud esialgset prognoosi korrigeerima. Prognooside koostamisel lähtub Statoil kahest komponendist – väliskeskkonna muutused ning ettevõtte fookused ehk millistesse toodetesse ja teenustesse sellel aastal investeeritakse.

Makromajanduse tasemel jälgib Statoil SKPd, tarbijahinnaindeksi ja keskmise palga ennustusi, selleks kasutab ettevõte rahandusministeeriumi ja Eesti Panga analüüsi. Samuti peetakse prognooside tegemisel silmas võimalikke seadusemuudatusi, aga ka plaanitavaid teetöid, mis puudutavad teenindusjaamu ja kliente.

Siimann nentis, et kütuseturu maailmaturuhind ei sõltu Statoilist, ka kohalikke aktsiise ei saa Statoil mõjutada.

“Vastupidiselt tavaarvamusele on meie huvi, et kütuse maailmaturuhind oleks võimalikult madal, sest siis klientide ostetavad kütusekogused suurenevad,” märkis Siimann.

Eelarve on Statoilil paigas kogu majandusaastaks, kuid eelarve täitumise ennustust uuendatakse igal kuul, sest see annab võimaluse tegevust jooksvalt ümber planeerida.

  • Transiidi väljavaated on optimistlikud

Silmet Groupi finantsjuht Avo Annus märkis, et hoolimata jahenevast majandusest läheb transiidiäris hästi.

“Transiidis, kus meie tegutseme, ei ole majanduse jahtumist näha. Selleks ja järgmiseks aastaks on väljavaated suhteliselt optimistlikud,” ütles ta. ­Firma ennustab sellel ja järgmisel aastal kasvu suurusjärgus 10 protsenti.

Palku on Silmet Group tõstnud kogu aeg. Annus rõhutas, et kampaania korras palkasid ei tõsteta, ikka vastavalt vajadusele.

Samuti on plaanis igal aastal investeeringuid teha. “See on meil tavapärane nähtus. Ka sel aastal avame uusi terminale ja liigume edasi. Me oleme praegu kasvutsüklis,” ütles Annus.

Prognoose ja eelarvet planeerides pöörab Silmet Group tähelepanu efektiivsusele ja tootlikkusele. Annus märkis, et EBITA kasv on see, mida jälgitakse.

Aasta plaanid teeb Silmet Group aasta esimesel kuul ja siis kuni poolaastani tehakse veel korrektuure, kui nähakse, et olud on muutunud.

  • Prognoose on tulnud allapoole kruvida

Rahandusministeeriumi selle aasta kevadine majandusprognoos ei ole arvestanud Euroopa Liidu majandussanktsioonide ja Venemaa-poolsete vastureaktsioonidega.

Prognoosi väliseeldused fikseeriti nimelt 2014. aasta veebruari seisuga ehk enne Ukraina sündmuste eskaleerumist.

Rahandusministeeriumi prognoosi riskistsenaarium lähtub Venemaa majanduskasvu pöördumisest sellel aastal (põhi­stsenaariumis kasv 2%, riski­stsenaariumis langus 1%) ning selle eeldatavast mõjust nii Eesti kui ka Läti, Leedu ja Soome majandusele. Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhi­stsenaariumi kohaselt 2014. aastal 2,0% ja 2015. aastal 3,5%. Aastaks 2016 ootab ministeerium 3,6% suurust kasvu.

SEB pank kärpis tänavust majandusprognoosi 2,6 protsendilt 0,5 protsendile, kiiret majanduse taastumist pank ei näe. SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe nentis, et ei välista koguni majanduslangust.

Swedbanki majandusülevaade ennustab Eesti majanduse 1,8protsendist kasvu.

Nordea langetas Eesti 2014. aasta majanduskasvu prognoosi välisnõudluse aeglasema taastumise tõttu seniselt 3,1%-lt 2,8%-le.

Euroopa Komisjoni talvise majandusprognoosi kohaselt jätkub enamikus liikmesriikides ja ELis tervikuna majanduse elavnemine.

 

Pane tähele

  • Big4 2014 – konverents finantsjuhtidele

28. ja 29. mail Meriton Grand Conference Spa Hotelis
Finantsjuhtidele ja raamatupidajatele mõeldud finantskonverents Big4 2014 otsib võimalusi Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks. Üles astuvad mõjukad Eesti finantsvaldkonna eksperdid.
Lisainfo: big4.aripaev.ee

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. April 2014, 19:17
Otsi:

Ava täpsem otsing