Lugu on numbrist olulisem

Kui majandusprognoosi number osutub lõpuks täpseks, siis kas see prognoos on ikkagi hea, kui tema loogika ja sisu on hoopis teistsugune tegelikkusest. Kui prognoosis ettenähtud ekspordi asemel kasvab hoopis tarbimine, siis on majanduses ju asjad hoopis teisti läinud, kui oodati.

Kõik, kes vähegi on jälginud avaldatavat statistikat, teavad, et SKP kasvunumbreid muudetakse. Esialgsele hinnangule järgnevad täpsemad kvartaalsed arvutused ja aasta lõpptulemused selguvad enam-vähem lõplikul kujul umbes poolteist aastat pärast aasta lõppu. Kuid metoodikamuudatused võivad neidki muuta ka kümme ja enamgi aastat hiljem. Milline on see õige number, millega prognoosi võrrelda? 2012. aasta esialgsest 7,5%st on saanud praeguseks 9,6%, tõenäoliselt see number muutub.

Palju seoseid. Ettevõtjaid teavad, et täpse aasta eelarve koostamine on keeruline ja keerukus on seda suurem, mida mitmekesisemaid tegureid tuleb arvestada. Ettevõte võib plaanida 10% käibe kasvu, kuid selle realiseerumine sõltub peale ettevõtte enda tegevuse ja turu tundmise asjadest, mida ettevõte ise mõjutada ei saa, kas või konkurentide tegevusest ja suvisest ilmast. Eelarve võib tunduda selle koostajale põhjendatud, kuid reaalsus võib osutuda hoopis teiseks.

Täpsed prognoosinumbrid ei ole reaalses elus nii olulised, tähtsam on lugu: põhjendused, miks üks või teine asi peaks juhtuma, kuidas asjad peaksid toimima ja erinevad tegurid üksteist mõjutama. Arvutused annavad aimu, kuidas võiksid ühed või teised arengud mõjutada lõplikku arvulist tulemust.

Majanduses eksisteerivaid seoseid ei saa täpselt mõõta ja prognoosides arvesse võtta, sest neid on nii palju. Teooriad on lihtsustused, mis eeldavad ratsionaalseid valikuid, kuid inimeste käitumine ei ole alati ratsionaalne, selles on palju juhuslikkust. Väga sageli on ratsionaalsus inimese jaoks midagi hoopis teistsugust teoorias eeldatust. Prognoose tehakse statistikale tuginedes, kuid ka kõige parem statistika on teatud määral alati ebatäiuslik ega mõõda kõike ja täpselt.

Ei tasu ka unustada, et prognoosid mõjutavad tegelikkust. Paljusid prognoose koostataksegi eesmärgiga hinnata ühe või teise arengu või otsuse mõjusid. Prognoosid mõjutavad ka meeleolusid. Kehvad majandusootused teevad tarbijad ettevaatlikuks ja võivad vähendada investeerimisaktiivsust. Korrutades, et asi on kehv ja kehvemaks läheb, kasvab tõenäosus, et nii juhtubki.

Kuid võib juhtuda ka, et kehv prognoos paneb mõningaid inimesi oma käitumist muutma ning tänu sellele ei pruugi see algne väljavaade täituda. Aga väga keeruline on hinnata, kui paljud oma käitumist muudavad ja kui kardinaalsed need muutused on. Tihtipeale on võimalik öelda, et üks või teine muutus kindlasti tuleb, kuid keeruline on ennustada, millal täpselt. Sündmuse toimumise aeg mõjutab aga lõpuks konkreetse aasta numbrit.

Ettevõtjate ja tarbijate optimism või pessimism sõltub ka sellest, kuidas prognoose esitatakse ja mida rõhutatakse. Kui hädaldatakse kehva prognoosinumbri üle, kuid ei pöörata tähelepanu loole või sellele, kuidas võimalike kehvade arengutega toime tulla, siis toetatakse kehvemat arengut.

Prognoosijad valivad eri variantide seast avaldamiseks või rõhutamiseks konsensusprognoosile suhteliselt lähedasema variandi. Samuti on harva sügavate majanduskriiside ja -buumide prognoosid arvuliselt täpsed. Põhjus on selles, et prognoosidega on jõutud tundmatutesse vetesse, kus tavapärased seosed enam vanaviisi ei toimi. Eriti keeruline on see nähtustega, mis esinevad harva ja kus emotsioonide mõju domineerib, viimaste hulka kuuluvad näiteks sügavad kriisid ja poliitilised konfliktid.

Ületähtsustatud number. Viimasel ajal avaldatud Eesti majandusprognooside loogika ehk lugu on üpris sarnane. Mitme põhilise ekspordituru nõrkus ja tugevale palgakasvule toetuv tarbimine, ELi fondiraha ajutisest sissevoolu vähenemisest tingitud negatiivsed mõjud investeeringutele ja tagasihoidlik hinnakasv, mis siiski peaks tugevnema – need on viited, mis korduvad kõikides prognoosides.

Prognoosijad hindavad mõneti erinevalt ühe või teise protsessi mõju tugevust,  kuid sõnum on üks: käitumist tuleb muuta, sest muidu läheb kehvasti. Ka soovitused on sarnased: tuleb mõelda uutele toodetele ja turgudele, tuleb püüelda tootlikkuse suurendamise poole.

Nende küllaltki sarnaste lugude juures tundubki kummaline, et nii palju räägitakse ühest numbrist. Eesti puhul on majanduskasvu prognooside erinevus tavaliselt prognoosi- või mõõtmisvea suurusjärgus ega oma seega sisuliselt mingit tähtsust. Lugu on oluliselt tähtsam.