Põllumajandus. Teraviljatootmine kasumlikumaks

16. aprill 2014, 00:00

Põllumehed tahavad senisest rohkem toota ja töödelda, selgub uuest teraviljasektori arengu­kavast. Eelmisel nädalal kohtusid põllumehed ­Paides teraviljafoorumil.

Teravilja kasvatamise valdkonna tugevused on näiteks hea tootmis-tarbimisahel ja infra­struktuur, nüüdisaegne tootmine ning avatud ostu- ja müügi­kanalid, ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Peamised nõrkused on tema sõnul väike keskmine saagikus, suur rendimaa osakaal, vähene lisand­väärtus, kasin nõuandeteenus, teravilja kõikuv kvaliteet, mahetootmise madal tehnoloogiline tase, sertifitseeritud seemne vähene kasutamine, töödeldud toodete väike osakaal ekspordis, tööjõu vananemine ja suured tootmiskulud.

Foorumil leiti, et Eesti teraviljakasvatus võib kasu lõigata maailmaturu kasvavast nõudlusest. Meil on palju ressurssi ehk kasutamata maad ja puhast vett. Teraviljakasvatust ohustavad aga taimehaigused, mis pole veel seni Eestisse jõudnud. Samas ohustavad ka kahjurid, umbrohi,  ebastabiilsed teravilja ja sisendite hinnad ja maa hinna tõus.

Teraviljasektori arengukavaga seadsid põllu­mehed eesmärgi, et aastaks 2020 on Eesti teraviljasektor konkurentsivõimeline, annab suurt lisandväärtust ja tegeleb usinalt ekspordiga.

Kasutusele tahetakse võtta palju uuenduslikke tehnoloogiaid – nende eesmärk on tagada tõhus tootmine ja töötlemine ja muuta Eesti tera­vili tuntuks ja tunnustatuks. Tähtsale kohale tõsteti ka loodussõbralik põllumajandamine, et säilitada Eesti põllumaade väärtus.

Nende ja paljude teiste eesmärkide saavutamiseks tehakse rakendusplaan, kuhu saavad kirja kõik vajalikud tegevused. Lemetti nimetas mõnena neist nõuandetegevuse edendamist, maa­parandussüsteemide korrastamist ja investeeringuid tootmise efektiivsuse tõstmiseks.

Teraviljaturgu mõjutavad nii Ukraina kriis kui ka ilm. Taani põllumajanduskontserni DLG esindaja Natasha Vdovenko rääkis foorumil üle­ilmsetest trendidest teraviljaturul. Tema sõnul ei avaldanud sektori kasvupilt möödunud aastal muljet, aga tänavu on väljavaated paremad, kuna USA-l ja Euroopal on vähem eelarvepiiranguid.

Kasvu veavad tema sõnul arenevad turud, isegi kui üldine positiivne pilt sõltub Euroopast ja USAst. Vdovenko sõnul on tööstuses ja teeninduses kätte jõudmas paremad ajad ning oodatakse, et see aasta tuleb parem kui eelmine. 2015. aastal läheneb maailmamajandus tema kinnitusel oma normaalsele tasemele.

Kasvu võivad DLG esindaja sõnul ohustada liiga järsk intresside tõstmine, võlakriis Euroopas, deflatsioonihirm ning Hiina kasvu aeglustumine.

Vdovenko märkis, et USAs on signaalid segased: ühelt poolt on SKP korralik, töökohtade arv kasvab, teiselt poolt valmistavad pettumuse eratarbimine, tööstus, kinnisvaraturg ja äriinvesteeringud.

Euroopa taastub aeglaselt. Kuigi finantskriis lõppes, jätkub võlakriisi mõju. Taastumine on seega  õrnal jääl. Saksamaa taastumine on peatunud, samas Hispaania, Portugali ja Kreeka allakäik paistab olevat lõppenud.

Oodata on töötuse mõningast vähenemist. Kuum teema, mis ka põllumajandust mõjutab, on Ukraina kriis. Selle võimalik mõju teravilja ja õlikultuuride turule ilmneb negatiivse tarnešoki ja kõrgema maisi ja nisu hinnana. Ehkki maa­gaasi hind pole oluliselt muutunud, võib see muutuda konflikti eskaleerumisel. Erilise riski all on ­Baltimaad.

Lisaks mõjutab teraviljaturgu Hiina kahanev nõudlus ning ilm Euroopas ja USAs, mis on alati riskifaktoriks.

  • Hea saak langetas hindu

Kuigi möödunud aastal koristati teist aastat järjest väga hea teraviljasaak, vähenes teraviljatoodangu väärtus statistikaameti esialgsetel andmetel 31%. Peamine põhjus oli teravilja kokkuostuhindade langus.

Möödunud aastal valmisid nii suvi- kui ka taliteraviljad väikeste vahedega või lausa ühel ajal. Teraviljakoristuse ajal oli ilm soodne ning töödega sai algust teha juba juulis. Kuna viljakoristus jäi suhteliselt lühikesse ajavahemikku, jäi samale ajale ka teravilja kokkuost. Seetõttu langesid Eestis kokkuostuhinnad võrreldes 2012. aastaga kuni 30%. Hinnalanguse peamine põhjus oli maailmas rekordilise saagi koristamine ja varude kasv.

Talivilja kasvupinnad näitavad kasvutendentsi. Seda nii suurema saagi­potentsiaali kui ka kevad- ja sügistööde koormuse hajutamise tõttu. Võrreldes 2012. aastaga külvati mullu sügisel selle aasta saagiks 49% rohkem talinisu, 32% rohkem rukist, 6% rohkem tritikut. Eesti teraviljatoodang katab jätkuvalt sisetarbimise vajadused. 2012. aasta sügisel kogutud hea teraviljasaagi tulemusel tõusis 2012–2013 saagiaastal isevarustatuse tase 165%-le.

Jätkuvalt toodetakse Eestis teravilja rohkem, kui tarbitakse. Eesti teraviljatoodang 2012–2013 saagiaastal oli 991 000 tonni, siseturu vajadus oli 600 000 tonni.

Teravilja hinnad olid 2013. aastal languses. See kajastus ka ekspordis – vaatamata ekspordimahu kasvule langes ekspordi rahaline väärtus. Tera­vilja sisseveo vajadus kasvas 45%.

 

Mis toimus

  • Teraviljafoorum

8. aprillil Paides
Korraldas põllumajandus-kaubanduskoda
Tutvustati uut valmivat teraviljasektori arengukava ning anti ülevaade teraviljaturu suundumustest nii globaalselt kui ka piirkondlikult.

 

Tasub teada

  • Tootmise ja töötlemise maht peab kasvama

Eesti teraviljasektori arengukavas 2020. aastaks püstitatud eesmärgid
Teravilja ja õlikultuure kasvatatakse vähemalt 430 000 hektaril (2013. a 400 000 ha). Eestis kasvatatud sööda- ja toiduteravili on kvaliteetne ja ohutu. Mahetoodangu maht on kasvanud.
Teraviljatoodang katab Eesti vajaduse (700 000 t) kahekordselt.
Eksport moodustab poole teravilja- ja suurema osa rapsitoodangust, väärindatud toodete osakaal ekspordis kasvab 30%ni (2013. a ca 23%).
Keskmine saagikus vähemalt 4,5 t/ha, rapsil vähemalt 2,5 t/ha.
Tootjad on teadlikud, põllumajandusest huvitatud inimesed, kes on saanud vastava hariduse pädevatest haridusasutustest. Rakendatakse asjakohaseid keskkonnahoiumeetmeid. Väärtuslikku põllumajandusmaad hoitakse aktiivses tootmises. Koostöö tootjate, tootjate ja töötlejate vahel on efektiivne.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. April 2014, 18:49
Otsi:

Ava täpsem otsing