Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rusikareegel jääb ebatäpseks
Äripäeva 8. aprilli juhtkirjas toodud nn rusikareeglil põhinev väide, et Eesti majanduse reaalkasvu langetamine 2%-le vähendab tulusid umbes 100 miljonit eurot, jääb reaalseid mõjusid arvestavast tulemusest üpris kaugele.
Rahandusministeerium hindab oma prognoosis alati ka majanduskeskkonna muutuse mõju riigieelarve tulude laekumistele. Kevadise majandusprognoosi järgi võib eeldada, et võrreldes 2014. aasta eelarves arvestatuga on võimalik maksutulu koguda ligikaudu 32 miljonit eurot vähem.
Vältigem lihtsustamist. Kui prognoos oleks arvestanud ka riigieelarves sisalduvate nn firmaautode käibemaksu muudatuste ja käibemaksu lisadeklaratsiooni jõustumisega, oleks laekumised eelarves planeeritud mahtu veidi isegi ületanud.
Majanduse reaalkasv ei ole kindlasti indikaator, mille alusel vähemalt lühiajalisi järeldusi teha. Möödunud aasta SKP reaalkasvuks kujunes 0,8%, hinnatõusu arvestav majanduse nominaalkasv ulatus ootuspärase 5,9%ni ning maksulaekumised kasvasid seejuures tervelt 6,9%. Riigirahanduse arenguid analüüsides tasub liigseid lihtsustusi vältida ja SKP asemel jälgida hoopis keskmise palga, hõive ja tarbimise trende.