Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Venemaa küüsis

16. aprill 2014, 00:00

Karmimad sanktsioonid Venemaale raskendaks mitme idanaabriga kaupleva ettevõtte ärihuvisid, kuid ettevõtted on sellega arvestanud. Mõju Eesti majandusele tervikuna oleks tõenäoliselt väiksem kui Lätis, kus transiit ja kaubandussuhted Venemaaga on tihedamad.

Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann ütles, et otseselt mõjutaks sanktsioonid transiiti ja logistikat, mis panustab Eesti riigieelarvesse ligi 800 miljonit eurot aastas ehk ligi kümnendiku eelarvest. Asmanni sõnul sõltus Eesti Raudtee eelarve mullu transiidist ida poole 72% ulatuses.

Venemaa karmistuvad sanktsioonid võiksid musta stsenaariumi korral kaasa tuua koondamisi Tallinna Sadamas. “Praegu küll suuremahulisi koondamisi tõenäoliseks ei pea, aga ei saa ka välistada juhul, kui kaubamahud ja laevakülastused peaksid drastiliselt vähenema,” selgitas sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko ­Mihkelson ütles, et Ukraina kriis on viimase 25 aasta tõsiseim Eesti majandust ja kaubavahetust puudutav kriis. Kuigi selle mõju meie majandusele on veel raske prognoosida, peab Eesti olema valmis mitmeks stsenaariumiks.

Majandusministeerium tõdes, et kuigi Venemaa  on meile tähtsuselt kolmas kaubanduspartner, moodustab ligi poole Venemaale minevast kaubast re-eksport, mitte omatoodang. “Mõju Eesti majandusele on ilmselt tunda peamiselt teiste riikide ja ekspordipartnerite kaudu, kelle majandusele on Venemaal suurem mõju,” edastas ministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Gea Otsa.

Samas prognoosis Läti sotsiaal­ministeeriumi kantsler Ieva Jaunzeme, et karmimad venevastased sanktsioonid viivad riigist kuni 20 000 töökohta. Kõige rohkem mõjutavad meetmed riiklikku ettevõtet Läti Raudtee, vahendas Läti Delfi.

Kalatöösturid lõksus. Eesti Kalaliidu juhataja Valdur Noormägi hinnangul võib senisest suuremate sanktsioonide rakendumisel Venemaa vastu lõppeda kalatoodete eksport tolliliidu maadesse, kuhu lisaks kuuluvad ka Kasahstan ja Valgevene.

Ta ütles, et Vene järelevalve takistas 9. jaanuaril suuremate Eesti kalatööstuste võimaluse eksportida tolliliitu. “Kõnelustes Valgevene ja Kasahstani ärimeestega ollakse väga suure probleemi ees, sest nõudlust meie toodete järele on, aga eksportida kalatooteid sisuliselt ei ole võimalik. Kui ­Euroopa Liit rakendab täiendavaid sanktsioone Venemaa vastu, on oht, et Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarjärelevalve amet leiab põhjused, et võtta meie ettevõtetel eksportimise võimalus tolliliidu maadesse.” Noormägi sõnul kasutab Kreml ametit oma majandus-poliitiliste otsuste elluviimiseks ja tolliliidu siseturu kaitseks.

Ta ütles, et kõige selle tulemusena ootab ees töökohtade arvu vähenemine sektoris, kuid mitte sellisel määral, mis oleks katastroofiks Eesti kalatööstustele. Euroopa Liidu esimesed sanktsioonid Eesti kalakaubandusele  veel suurt mõju ei avaldanud. Noormägi ei usu, et Euroopa Liit kehtestab täieliku kaubandusembargo Venemaaga.

Venemaa impordikeelu alla sattunud Saaremaa Piimatööstus valmistub Vene turu täielikuks kadumiseks, otsides muid ekspordikanaleid, kirjutas ajaleht Meie Maa. “Märtsis suutsime juba ekspordi taastada 31,5% peale. Peamised sihtriigid olid Läti, Soome ja ka Saksamaa,” ütles ASi Saaremaa Piimatööstus juht Andi Saagpakk. “Töötame aga praegu edasi arvestusega, et Venemaa eksporti üldse ei toimu – või kui, siis suhteliselt väiksemal määral,” lisas ta Meie Maale.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. April 2014, 18:47
Otsi:

Ava täpsem otsing