Ettevõtted valmis finantsplaani muutma

 "Loodame parimat, kuid valmistume halvimaks. Seda joont üritame hoida juba pikemat aega ja õnneks on meil valdkondi, mis üksteist tasakaalustavad - kui mõni langeb, siis teine tõuseb," ütles Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid.

Tema sõnul muudab Tallinna Sadam plaane olulist mõju omavate ootamatute erakorraliste sündmuste toimumisel. Raid hindas viimatiseks taoliseks sündmuseks pronksiöö. Üldiselt hindab ta Tallinna Sadama äri väga stabiilseks ja lühiajalistest võngetest tulenevad kõikumised olulist mõju ei avalda.

Ukraina kriisi tagajärjed ei ole Tallinna Sadama jaoks veel piisavalt selged. "Sealt võib transpordikoridoridega seoses tekkida meie jaoks nii positiivseid kui ka negatiivseid muutusi. Praegu oleme äraootaval seisukohal," ütles Raid.

Selle aasta eelarve järgi kasvab Tallinna kasvab ettevõtte tegevustulu 9 protsenti. Kaupu planeerib Tallinna Sadam tuleval aastal käidelda 28,8 miljonit tonni, reisijate arvuks on kavandatud 9,19 miljonit, mis on samas suurusjärgus 2013. aastaga.

Baltika Grupi juhatuse liige ja turundus- ja müügidivisjoni direktor Kati Kusmin rääkis, et nüüd, kui majandus on pigem jahtumas ja hinnatõus on peatunud, on firma seadnud eesmärgiks kindlustada pigem oma koduturg Baltikum. Eesti, Läti ja Leedu on turud, kus Baltika on end hästi sisse töötanud, positsioon on tugev ja seda tahetakse hoida ja kasvatada. Balti turul positsiooni hoidmiseks on plaanis renoveerida praegusi poode ja avada uusi.

2014. aasta üks olulisem tegevussuund on Kusmini sõnul Ukraina ning Venemaa riskide vähendamine. Selle üks võimalus, millega juba ka tegutsetakse, on Kusmini sõnul tegutsemismudelite muutmine. "Majanduskeskkonna ebastabiilsus ja ootamatud poliitilised arengud erinevatel turgudel on tegurid, mida ei saa eirata," nentis ta. 

Kuivõrd Baltika jaekett katab viit turgu, tuleb analüüsida igal turul toimuvat ning tegema iga turu prognoosi sealsest majanduskeskkonnast lähtuvalt. Analüüsil kasutatakse kohapealsete meeskondade abi, kes tunnevad oma turgu ja tajuvad seal valitsevaid meeleolusid. "Oma hulgi- ja frantsiisi ning e-kanalite kohta prognoose tehes peame lähtuma laiemast sihtturust ning siin kindlasti vaatame Euroopa ja maailmamajanduse arengut ning väljavaateid tervikuna," selgitas Kusmin. 

Eesti Raudtee finantsjuht Toomas Virro nentis, et reeglina aasta sees eelarvet ei muudeta, küll aga jälgitakse tähelepanelikult eelarve täitumist ning tulude olulise languse korral reageeritakse sellele. Pikaajalised investeerimisplaanid on Eesti Raudteel koostatud kuni aastani 2020, nende teostamine sõltub kaubavedudest teenitavast tulust ja Euroopa Liidu struktuuriraha kaasamisest.

Kuivõrd aga oluline osa ettevõtte kuludest on seotud reisivedude tagamisega, mis annavad üksnes 5% tuludest, ei ole Virro sõnul võimalik kaubamahu kahanemisest tuleneva tulu vähenemise korral oluliselt tegevuskulusid piirata ning seega jääb ainsaks võimaluseks investeeringute edasilükkamine.

Jahenev majandus Statoili mõjutanud ei ole. Statoil Fuel & Retaili finantsdirektori Paavo Siimanni sõnul ei ole Statoil pidanud esialgset prognoosi korrigeerima. Prognooside koostamisel lähtub Statoil kahest komponendist - väliskeskkonna muutused ning ettevõtte fookused ehk millistesse toodetesse ja teenustesse sellel aastal investeeritakse.

Makromajanduse tasemel jälgib Statoil SKPd, tarbijahinnaindeksi ja keskmise palga ennustusi, selleks kasutab ettevõte rahandusministeeriumi ja Eesti Panga analüüsi. Samuti peetakse prognooside tegemisel silmas võimalikke seadusemuudatusi, aga ka plaanitavaid teetöid, mis puudutavad teenindusjaamu ja kliente.Siimann nentis, et kütuseturu maailmaturuhind ei sõltu Statoilist, ks kohalikke aktsiise ei saa Statoil mõjutada.

"Vastupidiselt tavaarvamusele on meie huvi, et kütuse maailmaturuhind oleks võimalikult madal, sest siis klientide ostetavad kütusekogused suurenevad," märkis Siimann. Eelarve on Statoilil paigas kogu majandusaastaks, kuid eelarve täitumise ennustust uuendatakse igal kuul, sest see annab võimaluse tegevust jooksvalt ümber planeerida.

Silmet Groupi finantsjuht Avo Annus märkis, et hoolimata jahenevast majandusest läheb transiidiäris hästi. "Transiidis, kus meie tegutseme, ei ole majanduse jahtumist näha. Selleks ja järgmiseks aastaks on väljavaated suhteliselt optimistlikud," ütles ta. Firma ennustab sellel ja järgmisel aastal kasvu suurusjärgus 10 protsenti.

Palku on Silmet Group tõstnud kogu aeg. Annus rõhutas, et kampaania korras palkasid ei tõsteta, ikka vastavalt vajadusele. Samuti on plaanis igal aastal investeeringuid teha. "See on meil tavapärane nähtus. Ka sel aastal avame uusi terminale ja liigume edasi. Me oleme praegu kasvutsüklis," ütles Annus.

Prognoose ja eelarvet planeerides pöörab Silmet Group tähelepanu efektiivsusele ja tootlikkusele. Annus märkis, et EBITA kasv on see, mida jälgitakse.

Aasta plaanid teeb Silmet Group aasta esimesel kuul ja siis kuni poolaastani tehakse veel korrektuure, kui nähakse, et olud on muutunud.

Rahandusministeeriumi 2014 aasta kevadine majandusprognoos, mille väliseeldused fikseeriti 2014. aasta veebruarikuu seisuga ehk enne Ukraina sündmuste eskaleerumist, ei ole prognoosis arvestatud võimalike ELi majandussanktsioonide ja Venemaa poolsete vastureaktsioonidega.

Rahandusministeeriumi prognoosi riskistsenaarium lähtub Venemaa majanduskasvu pöördumisest sellel aastal (põhistsenaariumis kasv 2%, riskistsenaariumis langus 1%) ning selle eeldatavast mõjust nii Eesti kui Läti, Leedu ja Soome majandustele.

Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2014. aastal 2,0% ja 2015. aastal 3,5%. Aastaks 2016 ootame 3,6%st kasvu. SEB pank kärpis majandusprognoosi 2,6 protsendilt 0,5 protsendini, kiiret majanduse taastumist pank ei näe. SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe nentis, et ei välista koguni majanduslangust.

Swedbank majandusülevaade ennustab Eesti majanduse 1,8 protsendist kasvu.Nordea langetas Eesti 2013. aasta majanduskasvu prognoosi nõrga ekspordiväljavaate ja kõrgema võrdlusbaasi tõttu seniselt 3,5%-lt 3,2%-le.

Euroopa Komisjoni talvise majandusprognoosi kohaselt jätkub enamikus liikmesriikides ja ELis tervikuna majanduse elavnemine.

Autor: Marta Jaakson, Harry Tuul