Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kinnisvarakaklus hooldusravi varjus

17. aprill 2014, 00:00

1,6 miljonilise eurotoetuse toel valminud Hiiu hooldusravihaigla ümber tekkinud olukorda võib kirjeldada ühe sõnaga –kinnisvarakaklus.

Kahe äriseltskonna vaidlus haigla omandi ja sellelt haigekassa toel tulu teenimise üle on sedavõrd tuline, et kokku on kohtu poole pöördutud üheksas vaidlusküsimuses. Lisaks on vaidlejad teineteise peale politseisse kaevanud ning  prokuratuuri kinnitusel käib asjas praegu eeluurimine.

Eelmise aasta jaanuaris tabas pankrot ASi PJV Hiiu Ravikeskus. Seda pealtnäha üsna ootamatult, sest tegemist on firmaga, mis investeeris riigi toel hooldusravisse ja millel kõrvaltvaataja silme läbi võinuks olla haigekassaga leping raviteenuste osutamiseks vastvalminud Hiiu hooldusravihaiglas. Püsiva rahastuse korral ei tohtinuks ettevõttel nii lihtsasti makseraskusi tekkida.

Pankrotistunud ettevõtte emafirma on SA PJV Hooldusravi, mille juhtfiguur ja peamine otsustaja on praeguse seisuga reformierakondlane ja endine sotsiaalministri nõunik Anders Tsahkna. PJV põhi­tegevus on hooldusraviteenuste osutamine.

Samast sihtasutusest on avalikkuses viimati räägitud seoses sellega, et neile kuuluvas Keila haiglas oli märkimisväärseid probleeme patsientide kohtlemisega. PJV juhid väidavad, et need probleemid on möödanik. Kuid neil on kamaluga muid muresid.

Rajatud Euroopa raha toel. Veel 2012. aasta ­alguses kuulus PJV alla ka värskelt renoveeritud ja toonase sotsiaalministri Hanno Pevkuri osa­võtul pidulikkusega avatud Hiiu hooldusravihaigla ­Tallinnas. Uue ravikeskuse rajamise eelduseks oli 1,6 miljoni euro suurune toetus. Kogu investeeringu maht oli 5 miljonit eurot, millest 2,2 miljonit tuli laenuna Nordea pangalt. Praegu ei kuulu Hiiu haigla enam PJV-le – sihtasutuse hiljuti äri­registris avaldatud 2012. aasta aruande järgi on toimunud midagi ootamatut: “Reorganiseerimise läbiviimise käigus on õigusvastase tegevuse tulemusel väljunud SA PJV Hooldusravi kontrolli alt Hiiu ravikeskuse omand.” Mis siis juhtus?

“See on vargus!” Tsahkna väidab, et omand on sihtasutuselt lihtlabaselt ärandatud. “See on sulaselge vargus, noh. Seal ei ole mitte midagi muud öelda,” räägib ta. Tsahkna sõnul oli 2012 segane aasta. Sihtasutus pakkus tollal hooldusravi ka ­Pärnu-Jaagupis ja Vändras, kuid siis otsustati struktuuri muuta ja eri haigad n-ö lahku lüüa.  ­Pärnu-Jaagupi ja Vändra jäid senise PJV juhi ja omaniku Leho Tamvere kätte, kes tegi nende haldamiseks uued sihtasutused. PJVs sai novembris 2012 kontrolli enda kätte Tsahkna.

Muudatustega samal ajal liikus PJV omandist ära Hiiu ravikeskus – Tsahkna väitel ilma omaniku enda nõusolekuta. See toimus üsna lihtsalt, sest liigutada oli vaja ainult ühe tütarettevõtte – ­OÜ ­Sillen Konsultatsioonid – osi. Seesama Sillen Konsultatsioonid omab Nõmmel asuva haiglakinnistu hoonestusõigust, see tähendab, et haigla kuulub sellele firmale. Kes haiglat peab, maksab Sillen Konsultatsioonidele renti.

Tsahkna sõnul on osaluse liigutamise taga varem PJVs töötanud Kaidi Alasi. Praegu kuulub ­Sillen Konsultatsioonid koos haiglaga poolenisti Alasi firmale, teist poolt omab Siim ja Sulev ­Seppiku firma OÜ Bravotex.  Alasi lõi uue sihtasutuse, mis haiglat peab, ning sellel on leping haigekassaga. Näiteks mullu tellis haigekassa sealt raviteenust 800 000 euro eest.

Tsahkna tegi politseile avalduse. Tsahkna sõnul oli osaluse liigutamine OÜs Sillen Konsultatsioonid ebaseaduslik ja Alasi sai seda teha vaid seetõttu, et tal oli töötajana e-registris registreeritud osadega toimingu tegemise õigus.

Seejuures jäeti Tsahkna väitel kõik kohustused endise omaniku PJV kanda. Kohustuste all nimetab ta 2,2 miljoni euro suurust pangalaenu Nordealt ja investorite omafinantseeringut. “Isik, kes ei maksa ei pangalaenu tagasi, ei ühtegi omavastutust, ühtegi kulutust selle investeeringu koha pealt, lihtsalt kasutab seda asja ja põhimõtteliselt, ma pean tunnistama, et ta saab hõlptulu,” räägib Tsahkna.  “Toimub rikastumine mitte tema tehtud investeeringute arvel, vaid Euroopa ­Liidu maksumaksja ja teiste erainvestorite arvel. See ei ole aus mäng.”

Tsahkna sõnul on tema soov investeering PJV-le tagasi saada ja selle kaotamine ongi sisuline põhjus, miks tütarfirma AS PJV Hiiu Ravikeskus pankrotiga lõpetas. PJV Hiiu Ravikeskuse pankroti­haldur Andrias Palmits kinnitab, et nõuab OÜ Sillen Konsultatsioonid osi kohtu kaudu tagasi. ­Lisaks  esitas Tsahkna politseisse avalduse kriminaal­menetluse algatamiseks.

Vastaspool: Tsahkna valetab. See oli vaid ühe poole nägemus juhtunust. Vastaspoole ehk praegu Hiiu hooldusravihaiglat juhtiva Alasi sõnul toimusid muudatused PJVs põhjusel, et sihtasutus oli raha­hädas. Alasi räägib, et alates Hiiu hooldushaigla avamisest 2012. aasta alguses oli see igal kuul umbes 40 000 euroga miinuses. Üksusel puudus haigekassa leping ja polnud piisavalt patsiente. Maiks 2012 oli võlgnevus kasvanud umbes 200 000 euroni. “Kusjuures töötajatele olid palgad maksmata, SA PJV Hooldusravi vastu oli esitatud mitmeid pankrotihoiatusi, hankijatele oldi olulisi summasid võlgu, esinesid maksuvõlgnevused, Nordea pank hoiatas hoonete renoveerimiseks antud laenulepingu ülesütlemisega ja hilisemalt ka ütles selle üles,” loetleb ta.

Vältimaks PJV pankrotti, lõpetati Alasi sõnul 2012. aasta mais Hiiul töö.

Sealjuures lõpetati hoonete omanikuga (OÜ Sillen Konsultatsioonid – toim) enne tähtaega ­üürileping ning PJV teatas ise terviseametile oma tegevuse lõpetamisest Hiiul. Tervishoiuteenuse osutamisega seotud õigused ja kohustused paluti anda üle vastloodud uuele sihtasutusele.  “Kuna ka ASil PJV Hiiu Ravikeskus olid kevadeks 2012 tekkinud suured võlgnevused, siis võlgade tasumise ja vähendamise raames vahetus ka OÜ Sillen Konsultatsioonid omanik,” ütleb Alasi. “Kusjuures kõik eelnevad tehingud sõlmis toosama Leho Tamvere,” väidab ta.

Tamvere seda ei kinnita: ta räägib, et ei olnud teadlik osade liigutamisest sellisel viisil. Samuti ei vasta tema sõnul tõele jutt Hiiu ravikeskuse suurtest finantsraskustest 2012. aasta alguses.

Alasi lisab, et ka kohustusi maha ei jäetud. “Kui rääkida pangalaenust, siis see on ju täielikult tagatud hoonestusõigusega ja teiste lisatatagatistega – näiteks KredEx,” ütleb ta. Vaidluse põhjus on tema sõnul mujal. “Omavahendite kaasamise abil ja pingsa töö tulemusel suutis uus operaator objekti tööle panna ja võlgnevused likvideerida,” räägib ta. Suurendati kliendibaasi, sõlmiti leping haigekassaga ja leiti uus investor. “Seda nähes sooviti teiste investeeringutelt, tööst ja ajast profiiti lõigata. Just seetõttu hakkas kogu see sekeldamine pihta,” ütleb ta.

Pankrot Tsahknal plaanis? Vaidlus algaski Alasi sõnul siis, kui PJV esindajana ilmus Tamvere asemel välja Tsahkna, kes hakkas haiglat PJV-le tagasi nõudma. Oma nõudmiste tarvis on Tsahkna tema sõnul kohtule esitanud tagantjärele koostatud fiktiivseid dokumente.

Alasi lisab, et pankrotimenetluse eesmärk võib olla Tsahkna soov Hiiu haigla oma kontrolli alla saada. “Selle elluviimiseks tekitati ühingule sisuliselt Tsahkna enda poolt umbes 3 miljoni euro suurune sisutühi ja fiktiivne nõue. Kuivõrd Tsahkna, kes oli end ühingu juhatajaks sättinud, sellele vastu ei vaielnud, kuulutas kohus välja ASi PJV Hiiu Ravikeskus pankroti,” märgib Alasi.

Sama nõude tunnustamise üle vaieldakse praegu kohtus – esimeses astmes jäi see ettevõtte pankrotihalduri Palmitsi sõnul siiski kehtima, kuid lahend pole veel jõustunund.

Väidetava fiktiivsete dokumentide loomise Tsahkna poolt võttis Alasi aluseks politseisse pöördudes. Prokuratuur ei osanud öelda, millal võiks kriminaalasjas selgus saabuda.

  • Tsahkna avalikult hooldusravi äris

Hiiu Ravikeskuse ümber käiva kempluse kõrval on üllatavalt selgunud, et hooldusravisse on avalikult ilmunud Anders Tsahkna, kelle ­huvidest meditsiiniäris varem vaid räägiti.

Näiteks käsitles 2011. aasta mais ühes Kuku raadio Keskpäevatunni saates Tsahkna seoseid hooldusraviäriga Rein Kilk. Põhja-Eesti Regionaalhaigla lõpetas parajasti Keila haigla müügitehingut. Samal ajal oli telesaade “Pealtnägija” paljastanud erakordselt täbara olukorra samas haiglas, kus personal kohtles patsiente halvasti ja hoolimatult.

Kilgil oli “Pealtnägija” saatelõigust oma versioon. “Ma olen kuulnud, et selle taga on üldse ka üks müük, et see Keila haigla kavatsetakse maha müüa koos vastavate lepingutega, kuidas seda nüüd öelda. No ütleme lihtsalt – Anders Tsahknaga seotud firmale, see aeg ei ole ka kaugel. Siis me kõik tunneme suurt kergendust, et asi on lõpuks läinud õigetesse kätesse ja sealhulgas ka siis need haigekassast tulevad rahavood, mis sellega seostuvad,” rääkis Kilk.

Keila haigla müüdi sihtasutusele PJV Hooldusravi. Nüüd, haigla enampakkumisest rääkides, märgib Tsahkna, et seal oli mitu osalejat ja PJV pakkus kõige kõrgemat hinda (25 miljonit krooni – toim) ning võitis.

Ka mõni teine toonasel PERHi Keila haigla enampakkumisel osalenu kinnitab, et protsess oli läbipaistev ja esimeseks tuli kõige kõrgem pakkumine.

Mõjukas isik. Selles, et Tsahkna elevust tekitab, ei ole midagi üllatavat. Ta on aastaid meditsiiniäris tegutsenud ning teisalt suunanud sama valdkonna poliitilisi protsesse sotsiaalministri nõuniku ametis. Ta on Reformierakonna liige.

Tsahknaga seotud kriminaalasjas, mis käsitleb dokumendi võltsimist maksudest hoidumiseks, saabub selgus aprilli lõpus. Siis teeb riigi­kohus otsuse, kas alamas kohtuastmes langetatud süüdimõistev otsus ja tingimisi vangistus jäävad jõusse. Prokurör süüdistas Tsahknat ka pistise võtmises meditsiiniseadme tarne korraldamisel, kuid selles mõisteti ta õigeks.

Tsahknast räägiti PJV Hooldusraviga seoses ka 2010. aastal, kui ta oli juba ministri nõuniku kohalt lahkunud ning kriminaalmenetlus tema üle käis. “Aitasin Pärnumaa inimestel Tallinnas asju ajada,” rääkis ta Eesti Päevalehele, miks ta tegeles PJV Hiiu ravikeskuse projektiga. Samuti kirjutas päevaleht hooldusravist 2011. aasta suvel. PJV Hooldusravi toonane juht Leho Tamvere vastas küsimusele, kas PJV on kuidagi seotud Tsahknaga, põiklevalt: “Tean, et Anders Tsahkna on suur vanainimeste austaja, ja ka siin pole mul miskit uut lisada.”

Kelle mänguasjad? Nüüd räägib Tamvere pisut rohkem. “Ma ei ole tundnud, et need (Keila ja Hiiu projektid – toim) oleksid kuidagi minu mängu­asjad. Need ei olnud ka otseselt kuidagi minu huvi­orbiidis. PJV andis oma pikaajalise nime, tausta ja kaubamärgi, kui nii võib üldse hooldus­ravis rääkida,” selgitab ta. Küsimusele, kas eelkõige olid need Tsahkna projektid, vastab Tamvere: “Põhimõtteliselt võib ka nii öelda.”

Tamvere ja Tsahkna on vanad tuttavad – nad on koos õppinud Tartus nii arsti- kui ka õigus­teaduskonnas.

Ent miks Tsahkna nime PJV taga varjati? Tsahkna annab sellele lihtsakoelise vastuse. “Minu isik ei ole alati mitte lihtne isik. Ma olen aus, selles suhtes, et on olnud nii head kui ka halba elus ja siin ei ole mitte midagi muud teha, kui et tuleb tõele näkku ­vaadata,” räägib ta.

2012. aastal toimus PJV Hooldusravis muutus – Pärnu-Jaagupi ja Vändra projektid eraldusid. Seejuures eraldus juba kirjeldatud vaidlusalusel moel Hiiu projekt, kuid PJV Hooldusravis sai aasta lõpus jämeda otsa ametlikult enda kätte Tsahkna. Samal ajal vahetas firma, millele PJV asutajaõigused praegu kuuluvad, selle aasta alguses uuesti omanikku – ettevõtte taga on nüüd advokaat Tarmo Repp.  “Siin on tegemist erinevate juriidiliste vaidlustega ja põhi­mõtteliselt ka natuke enda kaitsega. Ega siis sisu selle tõttu ei muutu,” räägib Tsahkna.

PJVsse on praeguseks jäänud ainult Keila haigla. Seejuures on oluline, et PJV ise sattus 2012. aastal majanduslikesse raskustesse ega ole senimaani suutnud täita Keila haigla ostmisega seotud kohustusi.

Keila haigla ostul oli nimelt tingimuseks, et ostja võtab üle juba kinnitatud Euroopa Liidu abi­raha projekti ning tagab omafinantseeringu, et luua sinna moodne hooldusravihaigla. See projekt on seisnud juba tükk aega ning on oht, et riigi poolt sinna suunatud 3,9 miljoni euro suurune ELi toetusraha jääb kasutamata. Euroopa Liidu eelmise ­eelarveperioodi maksete kasutamiseks on aega 2015. aasta lõpuni ja kui selleks ajaks investeeringut tehtud ei saa, pole võimalik ka toetust kasutada.

Keila plaanil risk ebaõnnestuda. Tsahkna tunnistab, et projekt on tõesti tükk aega seisnud. “Tänu nendele sündmustele, mis olid 2012, läks asi nihkesse kuskil 10 kuud. Nüüd on see olukord jälle taastatud, kõik vajalikud rahvusvahelised riigihanked on tehtud,” kinnitab Tsahkna. Ehitama asub seda AS Rand ja Tuulberg.

Ka esimene osa e­urotoetusest on välja makstud. “Eksida ei ole võimalik ühtegi sentimeetrit rohkem. Me peame täpselt oma lubadusi pidama,” räägib Tsahkna.

Seejuures katab eurotoetus Keila projektis alla poole – tegemist on 10 miljoni euro suuruse investeeringuga. Seal peaks järgmisel aastal valmima Eesti suurim omalaadne asutus kokku 350 voodikohaga, millest 200 on õendus-hooldusravi ja 150 vanadekodu kohad. See tähendab, et üle 6 miljoni euro tuleb leida erainvestorite ja laenu arvel. Oma selja taga seisvaid investoreid Tsahkna ei avalda. “Loomulikult on seal erinevad erainvestorid, kellega on kokku lepitud, aga need on konfidentsiaalsusnõudega kaetud,” ütleb ta.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet ütleb, et Keila projektiga on risk juba mõnda aega üleval. “Aga kui nüüd projekt realiseerub nii, nagu on toetuse saajaga kokku lepitud, et projekteerimine saab jaanipäevaks valmis ja seejärel alustatakse kohese ehitust ja paralleelselt lammutustöid, siis veel jõuab,” selgitab ta.

Kui aga midagi peaks valesti minema, on see raha Eesti tervishoiusüsteemile kadunud. Normet lisab, et selle rahaga jõuaks ehk toetada veel mõnd teist haiglaprojekti. Kui see ei õnnestu, läheb raha üldisesse Euroopa Liidu jääkide fondi ja antakse projektidele, kes jõuavad selle veel selle abikõlbulikkuse perioodil realiseerida.

  • Kinnistu hoonestus­õigus osteti Kruuda juristilt

Sillen Konsultatsioonidel, mis omab vaidlustega kaetud Hiiu ravikeskuse kinnistu hoonestusõigust, on side ka Oliver Kruudaga.

Kui Sillen Konsultatsioonid 2005. aastal Tallinna linna käest hoonestusõiguse ostis, oli firma omanik Helen Tälli ettevõte, kuid juba sama aasta lõpus lisandus enamusomanikuna Kruuda firmades juristina töötanud ­Allan Viirma firma.

Viirma ettevõte OÜ Fedata Invest sai täielikult Sillen Konsultatsioonide omanikuks 2010.  aasta oktoobris. 2011 jaanuaris liikus osalus ASile PJV Hiiu Ravikeskus. Fedata Investi 2011 aruande järgi võib arvata, et tehingu hinnaks oli 785 000 eurot.

Kruudat seob kinnistuga veel asjaolu, et 2007. aastal, kui Kruuda Luterma kontserni kinnisvara­ettevõte AS Kalev REC remontis kõrval asuvat Nõmme gümnaasiumi, pakuti linnale tehingut, et kool võiks laieneda praegusse ravikeskuse hoonesse. Sellest ei saanud asja.

Ka Kaidi Alasi, kes praegu Hiiul ravikeskust juhib, on varem töötanud samas Kalev RECis (praegune REC Varad – toim). Tema sõnul Kruudal selle kinnistuga praegu seos puudub.

 

Tasub teada

Hiiu hooldusravihaigla teekond

2005

Tallinna linnavalitsus paneb enampakkumisele Nõmmel Laste 1 asuva Tallinna lastehaiglale kuuluva kinnistu hoonestusõiguse. Hoonestusõiguse ostab enampakkumisel OÜ Sillen Konsultatsioonid ja maksab selle eest 20 090 000 krooni.

2011 jaanuar

OÜ Sillen Konsultatsioonid omanikuks saab Leho Tamvere kontrollitava SA PJV Hooldusravi tütarfirma AS PJV Hiiu Ravikeskus. PJV rajab euroraha toel sinna hooldusõenduskodu: riik suunab selle rahastamiseks 1,6 miljonit eurot.

2012 mai

OÜ Sillen Konsultatsioonid osad lähevad üle uutele omanikele. Praegu on osalus OÜ Hingehoid kaudu poolitatud Kaidi Alasi ja vendade Siim ja Sulev Seppiku firma OÜ Bravotex vahel. Kaidi Alasi loob ka uue sihtasutuse, mis haiglas tegutsema hakkab ja mis haigekassaga lepingu teeb – ­
SA Hiiu Ravikeskus.

2012 detsember

SA PJV Hooldusravi asutajaõigused ehk sisuliselt omanikustaatuse saab Anders Tsahknaga seotud ettevõte. Tsahkna hakkab Hiiu ravikeskust PJVle tagasi nõudma.

2013 veebruar

Kohus kuulutab välja ASi PJV Hiiu Ravikeskus pankroti. Pankrotihaldur Andrias Palmits soovib OÜ Sillen Konsultatsioonid osalust firma vara hulka tagasi võita.

 

Kommentaar

  • Tamvere oli ise lepingute taga

Siim Seppik, OÜ Bravotex juhatuse liige
Kui inimene (Leho Tamvere – toim) ühel hetkel allkirjastab kõik lepingud, enam ei taha äri teha, ei saa hakkama – tegelikult ongi väga karm seis – ja mõni kuu hiljem ümber mõtleb, siis, kui haigekassaga leping on juba sõlmitud ja töö juba läheb, siis jälle – eks ta kummaline on.
Fakt on see, et allkirjad kõikide lepingute all on ikkagi ­Leho Tamvere omad ja keegi pole kunagi seda vaidluse alla seadnud.

  • Ministeerium ei saa sekkuda

Ivi Normet, sotsiaalministeeriumi tervishoiuala asekantsler
Meie seisukoht on, et omavahelised vaidlused peavad pooled kohtus või vastastikusel kokkuleppel lahendama. Meie siit omalt poolt ei sekku kuidagi ega võta seisukohta, et kummal poolel on rohkem ­õigust või vastupidi.
See on küllaltki pretsedenditu olukord, aga kokkuvõttes on oluline, et hoonet, kuhu on ­Euroopa tõukefondide raha investeeritud, kasutatakse sihtotstarbeliselt ja seal ei toimu sellist tegevust, mille jaoks see Euroopa Liidu toetus ei olnud mõeldud.

 

Kommentaar

  • Töökorralduse ja haigla küsimustega ei tegelenud Anders Tsahkna

Kaidi Alasi, SA Hiiu Ravikeskus juht, endine SA PJV Hooldusravi töötaja
Kindlasti ei ole Keila ja Hiiu projektid olnud algusest peale nii-öelda Tsahkna omad. Ausalt öeldes on kehtiva ­õiguskorraga riigis üsna raske aru saada, mida selline konstruktsioon võiks üldse tähendada. Sama hästi võiks mina ennast pidada näiteks Apple’i ­ainuomanikuks, sest ma tahan, et nii oleks. Eestis on registrid, kust nähtub, kes konkreetselt ja millal on olnud kõne all olevate ühingute omanik, nõu­kogus ja juhatuses. Anders Tsahkna ei ole enne 2012. aasta lõppu üheski ühingus ühelgi juhtival kohal olnud ja pole neid ka omanud. Ka minule andis alati tööalaseid korraldusi Leho Tamvere ja mitte kunagi Anders Tsahkna. Samuti tegeles kõikide haiglatega seonduvate küsimustega just Leho Tamvere ja mitte Anders Tsahkna. Ma ei välista, et Leho Tamvere ja Anders Tsahkna vahel olid mingisugused kokkulepped, mida mina ei tea. Näiteks võis nende vahel olla kokkulepe, et Tsahkna otsib projektidele finantseeringut. Kui ka nii oli, siis on ju ilmselge, et Tsahkna oma ülesandega hakkama ei saanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. April 2014, 18:59
Otsi:

Ava täpsem otsing