Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ukraina risk investeeringuile pole suur

Indrek Kald 16. aprill 2014, 10:46

Ukraina sündmustega seotud risk pole investeeringute kontekstis märkimisväärne, ütles SEB privaatpanganduse osakonna strateeg Peeter Koppel.

Ukraina, Krimm ja Venemaa pole praegu peamised faktorid, mis investeerimiskeskkonda mõjutavad, lisas ta.

Järgneb Peeter Koppeli kommentaar:
Investeerimise väljavaated – märksõnaks on rotatsioon
Eelmine kord esitatud üsna optimistlik vaade arengutele turgudel on end enam-vähem õigustanud. Kuigi aasta algusega võrreldes on suuremad aktsiaturud tänase seisuga miinuses, on keskkond püsinud siiski suhteliselt soodsana ning pigem võib praegu toimuvat liigitada rotatsiooniks erinevate turgude ja varaklasside vahel, mitte niivõrd põgenemiseks rahasse.

Oma panuse negatiivsusesse on andnud ka pinged Ukraina ümber. Samas on need pinged turge suutnud liigutada mõõdukalt.

Ukraina kriisi mõju turgudele on mõõdukas
Negatiivsuse mõõdukus võib tunduda mõnevõrra üllatav, sest esimeses kvartalis Krimmi ümber toimunud sündmused kippusid olema piisavalt dramaatilised selleks, et turgudel omajagu rahutust tekitada.

Siinkohal peab seetõttu vaatlema kahte asjaolu. Esiteks on Ukraina majanduse suurus maailma kontekstis marginaalne ning sealsed sündmused ei suuda maailma majandust eriti mõjutada. Teiseks on Venemaa majandus küll justkui suur, kuid tema SKPd võib võrrelda Itaalia ja India SKPga. SKP elaniku kohta paigutab Venemaa aga kuhugi Uruguay ja Tšiili kanti.

Seega pole Venemaal suudetud oma ajaloolist võimalust realiseerida ja eksporditakse toormeid ilma neid vääristamata. N-ö vääristamata toormed moodustavad lõviosa Venemaa ekspordist.

Järelikult pole Ukraina sündmustega seotud risk isegi praeguse seisuga investeeringute kontekstis märkimisväärne. See kehtib loomulikult seni, kuni sündmused jäävad Ukrainasse ning me ei näe Venemaa ja NATO vahelist konkreetsemat konfrontatsiooni.

Seni, kuni kriis püsib Ukraina piires, on igasugune mõju finantsturgudele psühholoogiline (isegi ajutine) ning suuremat volatiilsust võiks teoreetiliselt esineda vaid nafta hinnas. Samas, ka siin pole märkimisväärset liikumist olnud. Siit jõuame üpris kiiresti järelduseni, et Ukraina, Krimm ja Venemaa ei ole (!) praegu peamised faktorid, mis investeerimiskeskkonda mõjutavad.

Olulisim on globaalne majanduskasv
Peamine mõjur on seega sama mis seni: globaalse majanduskasvu suurem sünkroniseeritus. USA majanduskasv on olnud enam-vähem ootuspärane ja mõnel hetkel on tööturult tulnud vägagi optimistlikke signaale.

Euroopas näib halvim vähemalt lühemas perspektiivis möödas olevat: tootmine aktiveerub ja vahepealne mure krediidiressursi kättesaadavuse pärast on samuti järele andnud. Ka on küsitav see, kuivõrd tõsiselt tuleks meil võtta Hiina nn raske maandumise riski. Just seda riski meeldib paljudele osalistele praegu rõhutada kõige olulisemana.

Hiina kasvu taga on aga peamiselt urbaniseerumine, mis nõuab ka edaspidi suuri investeeringuid. See protsess ei ole peatunud. Muutunud on vaid üks asjaolu: valitsus on huvitatud sellest, et kapital ei liiguks ka kinnisvaras sinna, kus on juba probleeme ülepakkumisega. Kasvav jooksevkonto ülejääk, tohutud valuutareservid ning kuut protsenti ületavad laenuintressid võimaldavad hiinlastel juhtida oma majandust sinna, kuhu soovitakse.

Ülejäänud arenevate turgudega võrreldes on Hiina aktsiatel läinud paremini ja näib, et majanduskasvu ootuste plaanis püsitakse endisel rajal – seda hoolimata professionaalide viimase aja üldisemast pessimismilainest.

Reflatsiooniline poliitika jätkub
Kokkuvõtteks võib öelda, et USA majanduse olukord paraneb tasakesti, euroala võib-olla väljub surutisest ning Hiina majanduskasv püsib/hoitakse stabiilselt senisega võrreldaval tasemel. Arenevaid riike tuleb vaadata individuaalselt ja nii mõnedki neist jäävad sünkroniseerimisprotsessist paraku välja. Samas on globaalne majanduskasv sel aastal just nimelt rohkem sünkroonis, kuigi kasvutempo jääb trendile alla.

Ühtlasi prognoosime, et ka sel aastal jätkavad arenenud riikide keskpangad reflatsioonilist poliitikat. Kuna arenevate riikide praegune, siiski habras olukord on oma olemuselt deflatsiooniline ning Euroopa Keskpank on sisuliselt sattunud olukorda, kus ta on senisest jõulisemalt sunnitud monetaarpoliitikat veelgi lõdvendama. Näib, et avalikkust on hakatud ette valmistama selleks, et ka Euroopa Keskpank läheb peagi nn rahatrüki teed.

Mis puudutab aga USAd, siis on selge, et igasugune oht kasvule ja nõrkus tööturul võib pärssida sealse rahatrüki koomale tõmbamise senist tempot (-10 mld USA dollarit kuus). Seega on loogika, et reflatsioon tõenäoliselt jätkub ja võib aktsiahindasid veelgi kõrgemale suruda, siiani jõus.

Meie eelistame USA-le arenenud maailma valikus Euroopat ning arenevate riikide kontekstis Aasiat ja eriti Hiinat. Ka varaklasside eelistused on sarnased – aktsiad ja kõrgema riskiga võlakirjad.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. April 2014, 11:14
Otsi:

Ava täpsem otsing