Türgi peletab investoreid

Poliitiline ebastabiilsus Türgis sai hoo sisse mullu suvel, mil tuhanded meeleavaldajad kogunesid Istanbuli peaväljakule, et näidata üles oma pahameelt peaminister Recep Tayyip Erdogani ­autokraatse valitsemisstiili suhtes.

Vaid mõne nädalaga kukkus Türgi aktsiaturg 20%. Lisaks kaotas Türgi liir aastaga ligi veerandi oma väärtusest.

Praegu on poliitiline olukord riigis endiselt pinev. Peaministripartei võitis küll ülekaalukalt märtsi lõpus toimunud kohalikud valimised, kuid möödunud aasta lõpus partei ümber lahvatanud korruptsiooniskandaal ja märtsis antud käsk piirata sõnavabadust Twitteri ja YouTube’i keelustamisega on tekitanud nii sisepoliitilisi pingeid kui ka rahvusvahelist pahameelt. Lisaks on peaminister oma autoritaarsete väljaütlemistega kogunud palju vaenlasi ning pannud ka investorid Türgi väljavaadetes kahtlema.

Analüütikud valitsuse optimismi ei jaga. Hoolimata ärevatest aegadest ületas Türgi majanduskasv mullu analüütikute ootusi, küündides esialgsetel andmetel 4%ni. Hiljuti rääkis Türgi rahandus­minister Mehmet Simsek, et esmased tööstustoodangu näitajad annavad lootust, et ka tänavu esimeses kvartalis jääb SKP kasv samale tasemele. Väliseksperdid aga Türgi valitsusliikmete optimismi ei jaga. Bloombergi analüütikud alandasid veebruarikuises prognoosis riigi selle aasta majanduskasvu prognoose 3,2%-lt 2,2%-le.

Lisaks otsustas reitinguagentuur Moody’s hiljuti langetada Türgi valitsuse võlakirjareitingu väljavaate stabiilselt tasemelt negatiivseks. Türgi valitsuse võlareiting on jätkuvalt Baa3, mis on madalaim investeerimisjärgu reitingu tase kümnest. Türgi  reiting on samal tasemel India ja Iirimaaga.

Fondid pole paljulubavasse majandusse usku kaotanud. Eestis on mitu fondi, mis investeerivad suure osa rahast Türgi ettevõtetesse. Varahaldusettevõtte Avaron juhtivpartneri Kristel Kivinurm-Priisalmi sõnul on poliitiliste skandaalidega kaasnenud ebakindlus tõepoolest vähendanud märgatavalt välisinvestorite huvi Türgi finantsvarade vastu. Seda tõestab seegi, et märtsis kahanes välis­investorite osakaal Istanbuli börsi ettevõttetes ajalooliselt madalaimale tasemele. See aga pakub Kivinurm-Priisalmi hinnangul häid võimalusi pikaajalistele investoritele.

Avaron peab hiljutise poliitilise müra mõju reaalmajandusele üsna piiratuks. “Märkimisväärne intresside tõus jaanuaris kindlasti omab negatiivset mõju kodumaisele tarbimisele, kuna laenukasv aeglustub, kuid senise põhjal ei ole alust arvata, et Türgis majanduskasv seiskuks,” rääkis Kivinurm-Priisalm.

Tänu märgatavalt nõrgenenud valuutale on Türgi ekspordi konkurentsivõime Kivinurm-Priisalmi sõnul tõusnud ja peamiselt tänu ekspordile peaks Türgi siiski suutma sel aastal näidata vähemalt 2%-list majanduskavu. “Aeglustuv laenukasv on teatud mõttes isegi teretulnud, kuna viimastel aastatel on kasv olnud kohati väga kiire ja tekitanud küsimusi selle jätkusuutlikkuse kohta,” rääkis Kivinurm-Priisalm, kelle hinnangul on tänu jahtuvale kodumaisele nõudlusele ja headele ekspordi väljavaadetele oodata ka olulist paranemist jooksevkonto defitsiidis, mis on olnud üks peamisi riske Türgi majanduses. Just nendel põhjustel olevat finantsspetsialisti sõnul sealsetel aktsiatel pikemas perspektiivis endiselt väga tugev potentsiaal.

Ka Swedbank Investment Fundsi fondijuht Ene Õunmaa peab Türgit jätkuvalt atraktiivseks investeerimiskeskkonnaks ning tema kinnitusel kavatsetakse Swedbank Ida-Euroopa aktsiafondis positsioone hoida.

Kuigi valimiseelne uudisvoog ja USA Föderaalreservi poliitika muutus on Õunmaa sõnul tekitanud Türgi aktsiaturgudel müügilaineid, on fondi nägemused pikaaegsed ja lähtuvad eelkõige ettevõtete kasvuootustest ja aktsiate hinnatasemetest. “Meie arvates on Türgis piisavalt palju hästi juhitud ettevõtteid, mille aktsiad kauplevad huvipakkuvatel hinnatasemetel. Ka kohalike valimiste tulemused võtsid investorid hästi vastu,” kinnitas ta.

Sellegipoolest vähendati 2013. aasta detsembris poliitiliste sündmuste tõttu fondis Halk Banki positsiooni. “Vähendamise põhjuseks oli eelkõige raha­pesusüüdistuse kartus Halk Banki vastu. Sellise süüdistuse realiseerumine oleks halvendanud oluliselt panga kasumi väljavaadet,” tõdes Õunmaa.

Pinged endiselt õhus. Kivinurm-Priisalm ootab Türgi börsifirmadelt 2015. aastaks 20–25%-list kasumi kasvu. Samas tunnistas ta, et lühiajaliselt võivad aktsiahinnad olla väga kõikuvad, kuna sise­poliitilised pinged ja ebamäärasus 2014. aaasta majanduskasvu ja ettevõtete kasumi kasvu suhtes on teinud investorid äärmiselt tundlikuks.

Suvel toimuvad presidendivalimised ja tuleval aastal on parlamendivalimised. See hoiab pingeid veel mõnda aega üleval.

 

Türgi poliitiliselt ebakindel

2013Juuni alguses puhkesid Istanbuli Taksimi väljakul rahvarahutused. Türgi aktsiaturg kukkus kahe nädalaga ligi 20%.Detsembris lahvatas ulatuslik korruptsiooniskandaal, mille käigus vahistati rahapesukahtluse tõttu 52 inimest, muu hugas poliitikuid, ärimehi ja pankureid. Kolm ministrit astus tagasi, keskkonnaminister soovitas tagasi astuda ka peaminister Recep Tayyip Erdoganil, kes projektid heaks kiitis.

201430. märtsil toimunud kohalikud valimised võitis 45%-lise häälteenamusega peaminister Erdogani Õigluse ja Arengu partei.10. augustil toimuvad presidendivalimised, kus tõenäoliselt kavatseb osaleda ka Erdogan.

2015Toimuvad parlamendivalimised.

 

Avaron Areneva Euroopa Fond24,7% varadest investeeritud Türki.10 suurima positsiooni hulgas Turkiye Halk Bankas, osakaal 8,5%, ja Yapi Ve Kredi Bankas, osakaal 4,5%.Aastane tootlus 13,1%

Swedbank Ida-Euroopa Aktsiafond41,4% varadest investeeritud Türki10 suurima positsiooni hulgas Turkcell Iletisim Hizmetler, osakaal  7,6%, ja Turkiye Is Bankas, osakaal 4,8%Aastane tootlus –18,4%.

East Capital Turkish FundVähemalt 85% väärtusest ühises East Capitali eurofondis – Türgi fondis. Ühisfondi varadest vähemalt 50% Türgis.