Väikepankades suur välisraha osakaal

17. aprill 2014, 00:00

Finantsinspektsioon tõi tu­ru­­analüüsi käigus välja mure seoses suure välisraha osakaaluga Eesti väikepankades ning soovitas neil puhvrit hoida.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andres Kurgpõld märkis, et Eesti väikepangad on võtnud mitteresidentidest hoiustajatega seotud riskid. “On väikepankasid, kelle hoiustebaasis on mitteresidentidel suur osakaal, nende hoiused on volatiilsemad ja see seab kõrged nõudmised likviidsuse juhtimisele,” märkis Kurgpõld. Ta lisas, et mitteresidentsed hoiustajad on peamiselt pärit kolmest kohast, kas Neitsisaartelt, Küproselt või Belize’ilt.

“Sellise hoiusebaasiga pankade likviidsusjuhtimisel peavad nõuded olema suhteliselt konservatiivsed ja likviidsuspuhvrid samuti suured,” rääkis Kurgpõld.

Eestis tegutseb tegevusloa aluselt kuus panka:  DNB Pank, Eesti Krediidipank, LHV Pank, SEB Pank, BIGBANK, Swed­bank, Tallinna Äripank ja Versobank.

Äripank ei soovinud telefonis teemat kommenteerida. Versobanki, mille omanikud asuvad Ukrainas, juhatuse esimees Riho Rasmann täpseid numbreid ja riike nimetada ei soovinud, kuid möönis, et neil on välismaiste hoiuste osakaal suurem kui kohalike oma. “Iga riski tuleb juhtida. Meie pangas on välismaiste hoiuste maht kõvasti kasvanud ja meil on neid mahuliselt rohkem kui kui residentseid hoiustajaid. Oleme teadlikud, et need hoiused võivad volatiilsemad olla. Selleks on meil ka nõukogu kehtestanud erinevaid puhvreid,” rääkis Rasmann. Ta lisas, et nende jaoks on väga oluline see, et pank oleks likviidne. “Kui neid kriteeriume järgida, siis meie arvame, et meil riske pole,” lisas Rasmann. Ta möönis, et ilmselt kasvab nende pangas välismaiste hoiuste osakaal veelgi.

  • Ukraina ja Vene oht kõige suurem

Kui suurpankadel ja nende emapankadel on Venemaa ja Ukraina positsioonid väheolulised, siis väikepangad on finantsinspektsiooni juhatuse liikme Andres Kurgpõllu sõnul riskidele rohkem avatud.

“Kui peaks juhtuma, et varad on vaja sada protsenti kuludesse kanda, siis sektori kapitaliseeritus muutub marginaalselt alla 1 protsendi. Väikepangad on Venemaa ja Ukraina riskidele rohkem avatud, järelevalve jälgib seda,” rääkis Kurgpõld.

Rääkides kaudsetest riskidest finantssektorile, siis võivad ­Venemaa ja Ukraina konfliktil samuti oma mõjud olla. “Vene ja Ukraina konfliktil on ka üldised riskid Eesti majandusaktiivsusele ja sellest tulenevalt klientide laenukäitumisele ja laenuportfelli kvaliteedile,” rääkis Kurgpõld.  Samas nentis ta, et seda veel näha ei ole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. April 2014, 19:22
Otsi:

Ava täpsem otsing