Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tsahkna avalikult hooldusraviäris

17. aprill 2014, 08:22

Hiiu Ravikeskuse ümber käiva kempluse kõrval on üllatavalt selgunud, et hooldusravisse on avalikult ilmunud Anders Tsahkna, kelle ­huvidest meditsiiniäris varem vaid räägiti.

Näiteks käsitles 2011. aasta mais ühes Kuku raadio Keskpäevatunni saates Tsahkna seoseid hooldusraviäriga Rein Kilk. Põhja-Eesti Regionaalhaigla lõpetas parajasti Keila haigla müügitehingut. Samal ajal oli telesaade “Pealtnägija” paljastanud erakordselt täbara olukorra samas haiglas, kus personal kohtles patsiente halvasti ja hoolimatult.

Kilgil oli “Pealtnägija” saatelõigust oma versioon. “Ma olen kuulnud, et selle taga on üldse ka üks müük, et see Keila haigla kavatsetakse maha müüa koos vastavate lepingutega, kuidas seda nüüd öelda. No ütleme lihtsalt – Anders Tsahknaga seotud firmale, see aeg ei ole ka kaugel. Siis me kõik tunneme suurt kergendust, et asi on lõpuks läinud õigetesse kätesse ja sealhulgas ka siis need haigekassast tulevad rahavood, mis sellega seostuvad,” rääkis Kilk.

Keila haigla müüdi sihtasutusele PJV Hooldusravi. Nüüd, haigla enampakkumisest rääkides, märgib Tsahkna, et seal oli mitu osalejat ja PJV pakkus kõige kõrgemat hinda (25 miljonit krooni – toim) ning võitis.

Ka mõni teine toonasel PERHi Keila haigla enampakkumisel osalenu kinnitab, et protsess oli läbipaistev ja esimeseks tuli kõige kõrgem pakkumine.  

Mõjukas isik.

Selles, et Tsahkna elevust tekitab, ei ole midagi üllatavat. Ta on aastaid meditsiiniäris tegutsenud ning teisalt suunanud sama valdkonna poliitilisi protsesse sotsiaalministri nõuniku ametis. Ta on Reformierakonna liige.

Tsahknaga seotud kriminaalasjas, mis käsitleb dokumendi võltsimist maksudest hoidumiseks, saabub selgus aprilli lõpus. Siis teeb riigi­kohus otsuse, kas alamas kohtuastmes langetatud süüdimõistev otsus ja tingimisi vangistus jäävad jõusse. Prokurör süüdistas Tsahknat ka pistise võtmises meditsiiniseadme tarne korraldamisel, kuid selles mõisteti ta õigeks.

Tsahknast räägiti PJV Hooldusraviga seoses ka 2010. aastal, kui ta oli juba ministri nõuniku kohalt lahkunud ning kriminaalmenetlus tema üle käis. “Aitasin Pärnumaa inimestel Tallinnas asju ajada,” rääkis ta Eesti Päevalehele, miks ta tegeles PJV Hiiu ravikeskuse projektiga. Samuti kirjutas päevaleht hooldusravist 2011. aasta suvel. PJV Hooldusravi toonane juht Leho Tamvere vastas küsimusele, kas PJV on kuidagi seotud Tsahknaga, põiklevalt: “Tean, et Anders Tsahkna on suur vanainimeste austaja, ja ka siin pole mul miskit uut lisada.”

Kelle mänguasjad?

Nüüd räägib Tamvere pisut rohkem. “Ma ei ole tundnud, et need (Keila ja Hiiu projektid – toim) oleksid kuidagi minu mängu­asjad. Need ei olnud ka otseselt kuidagi minu huvi­orbiidis. PJV andis oma pikaajalise nime, tausta ja kaubamärgi, kui nii võib üldse hooldus­ravis rääkida,” selgitab ta. Küsimusele, kas eelkõige olid need Tsahkna projektid, vastab Tamvere: “Põhimõtteliselt võib ka nii öelda.”

Tamvere ja Tsahkna on vanad tuttavad – nad on koos õppinud Tartus nii arsti- kui ka õigus­teaduskonnas.

Ent miks Tsahkna nime PJV taga varjati? Tsahkna annab sellele lihtsakoelise vastuse. “Minu isik ei ole alati mitte lihtne isik. Ma olen aus, selles suhtes, et on olnud nii head kui ka halba elus ja siin ei ole mitte midagi muud teha, kui et tuleb tõele näkku ­vaadata,” räägib ta.

2012. aastal toimus PJV Hooldusravis muutus – Pärnu-Jaagupi ja Vändra projektid eraldusid. Seejuures eraldus juba kirjeldatud vaidlusalusel moel Hiiu projekt, kuid PJV Hooldusravis sai aasta lõpus jämeda otsa ametlikult enda kätte Tsahkna. Samal ajal vahetas firma, millele PJV asutajaõigused praegu kuuluvad, selle aasta alguses uuesti omanikku – ettevõtte taga on nüüd advokaat Tarmo Repp.  “Siin on tegemist erinevate juriidiliste vaidlustega ja põhi­mõtteliselt ka natuke enda kaitsega. Ega siis sisu selle tõttu ei muutu,” räägib Tsahkna.

PJVsse on praeguseks jäänud ainult Keila haigla. Seejuures on oluline, et PJV ise sattus 2012. aastal majanduslikesse raskustesse ega ole senimaani suutnud täita Keila haigla ostmisega seotud kohustusi.

Keila haigla ostul oli nimelt tingimuseks, et ostja võtab üle juba kinnitatud Euroopa Liidu abi­raha projekti ning tagab omafinantseeringu, et luua sinna moodne hooldusravihaigla. See projekt on seisnud juba tükk aega ning on oht, et riigi poolt sinna suunatud 3,9 miljoni euro suurune ELi toetusraha jääb kasutamata. Euroopa Liidu eelmise ­eelarveperioodi maksete kasutamiseks on aega 2015. aasta lõpuni ja kui selleks ajaks investeeringut tehtud ei saa, pole võimalik ka toetust kasutada. 

Keila plaanil risk ebaõnnestuda.

Tsahkna tunnistab, et projekt on tõesti tükk aega seisnud. “Tänu nendele sündmustele, mis olid 2012, läks asi nihkesse kuskil 10 kuud. Nüüd on see olukord jälle taastatud, kõik vajalikud rahvusvahelised riigihanked on tehtud,” kinnitab Tsahkna. Ehitama asub seda AS Rand ja Tuulberg.

Ka esimene osa e­urotoetusest on välja makstud. “Eksida ei ole võimalik ühtegi sentimeetrit rohkem. Me peame täpselt oma lubadusi pidama,” räägib Tsahkna.

Seejuures katab eurotoetus Keila projektis alla poole – tegemist on 10 miljoni euro suuruse investeeringuga. Seal peaks järgmisel aastal valmima Eesti suurim omalaadne asutus kokku 350 voodikohaga, millest 200 on õendus-hooldusravi ja 150 vanadekodu kohad. See tähendab, et üle 6 miljoni euro tuleb leida erainvestorite ja laenu arvel. Oma selja taga seisvaid investoreid Tsahkna ei avalda. “Loomulikult on seal erinevad erainvestorid, kellega on kokku lepitud, aga need on konfidentsiaalsusnõudega kaetud,” ütleb ta.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet ütleb, et Keila projektiga on risk juba mõnda aega üleval. “Aga kui nüüd projekt realiseerub nii, nagu on toetuse saajaga kokku lepitud, et projekteerimine saab jaanipäevaks valmis ja seejärel alustatakse kohese ehitust ja paralleelselt lammutustöid, siis veel jõuab,” selgitab ta.

Kui aga midagi peaks valesti minema, on see raha Eesti tervishoiusüsteemile kadunud. Normet lisab, et selle rahaga jõuaks ehk toetada veel mõnd teist haiglaprojekti. Kui see ei õnnestu, läheb raha üldisesse Euroopa Liidu jääkide fondi ja antakse projektidele, kes jõuavad selle veel selle abikõlbulikkuse perioodil realiseerida.

KOMMENTAAR

Kaidi Alasi
SA Hiiu Ravikeskus juht, endine SA PJV Hooldusravi töötaja

Kindlasti ei ole Keila ja Hiiu projektid olnud algusest peale nii-öelda Tsahkna omad. Ausalt öeldes on kehtiva ­õiguskorraga riigis üsna raske aru saada, mida selline konstruktsioon võiks üldse tähendada. Sama hästi võiks mina ennast pidada näiteks Apple’i ­ainuomanikuks, sest ma tahan, et nii oleks. Eestis on registrid, kust nähtub, kes konkreetselt ja millal on olnud kõne all olevate ühingute omanik, nõu­kogus ja juhatuses. Anders Tsahkna ei ole enne 2012. aasta lõppu üheski ühingus ühelgi juhtival kohal olnud ja pole neid ka omanud. Ka minule andis alati tööalaseid korraldusi Leho Tamvere ja mitte kunagi Anders Tsahkna. Samuti tegeles kõikide haiglatega seonduvate küsimustega just Leho Tamvere ja mitte Anders Tsahkna. Ma ei välista, et Leho Tamvere ja Anders Tsahkna vahel olid mingisugused kokkulepped, mida mina ei tea. Näiteks võis nende vahel olla kokkulepe, et Tsahkna otsib projektidele finantseeringut. Kui ka nii oli, siis on ju ilmselge, et Tsahkna oma ülesandega hakkama ei saanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. April 2014, 09:16
Otsi:

Ava täpsem otsing