Kalleid maju läheb kaubaks harva

Kui kolm aastat tagasi maksis Eesti luksuskinnisvara esikümne odavaim elamu 2,2 miljonit ­eurot, siis tänavuse nimekirja tahaotsa pääses Konuvere mõis 1,4 miljoniga. 2011. aastal oli kümne kallima objekti keskmine hind 4 miljonit eurot, praeguseks on see langenud 2,8 miljoni euroni.

Müügiga pole kiiret. Laitse lossi eest 2,5 miljonit eurot küsiva kinnistuomaniku Sulo Muldia sõnul on loss müügis olnud juba paar aastat. Keskmiselt on aastas kaks-kolm huvilist, kuid senimaani pole tehinguni jõutud. “See on kalli kinnisvara juures tavaline. Kuid meil pole tegu tähtajalise müügiga, kiiret ei ole,” ütles Muldia.

Olgugi et loss on müügis olnud paar aastat, ei ole hinda alandatud. Müügi põhjuseks tõi Muldia lihtsa asjaolu, et on lossiga tegelenud pikad 17 aastat ja on sellest väsinud.

Sulo ja Marju Muldia soetasid Laitse lossi 1996. aastal. Sulo Muldia sõnul on nad aastate jooksul kinnistusse palju investeerinud, kuid täpset summat on raske öelda. “Eks esimestel aastatel sai osa töid ka pudeli viina eest ära tehtud, samuti pole tollane tuhat krooni enam sama väärtusega, mis tänapäeval,” ütles ta.

Erinevalt Muldiast on väliseestlasest kinnis­varaärimees Erik Kõrge kolme ja poole aastaga oma elamu hinda miljoni euro võrra langetanud. 2011. aastal pani Kõrge Meriväljal asuva maja müüki 2,6 miljoni euroga. Toona ütles ta Äripäevale, et tal sai Eesti elust kõrini ja kolib tagasi Saksamaale. Elamu lootis Kõrge maha müüa umbes poole aastaga. Praegu on Vaate teel asuva luksusmaja hind 1,6 miljonit eurot. Kõrge elab nüüd Mallorcal, kuid müüb Eestis veel ka Tallinnas ­vanalinnas asuvat kümnetoalist luksuskorterit hinnaga 1,4 miljonit eurot.

Turg on õhuke. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark tõdes, et luksuskinnisvaraga tehakse tehinguid harva, heal juhul kaks-kolm korda aastas. Näiteks on praeguse nimekirja kolm esimest kinnistut müügis olnud vähemalt kolm aastat.

“Üle miljoni euro maksev tehing on elamispindade turul erakordne,” märkis Toompark. Tema sõnul on tavaline tehing Tallinnas 50 000 euro kanti, Eestis aga keskmiselt 20 000 eurot väärt.

Toompargi sõnul on kallil asjal ikka vähem ostjaid, mistõttu on loogiline, et objektid on aastaid müügis. Toompark lisas, et  pika müügiperioodi üheks põhjuseks võib olla ka rikka kinnisvaraomaniku müügistrateegia. “Oodatakse, kuni inflatsioon hinna turu jaoks vastuvõetavaks teeb,” selgitas ta, lisades, et kui objektil pole laene küljes, ei tekita ootamine reeglina ka omanikule probleeme.

Kalli kinnisvara müügil teistsugused reeglid. Toompargi sõnul ei ole rikka kinnisvara omanikul vahet, kui kiiresti kinnistu müüa suudetakse. “Miks mitte võimalusel kalastada ja kõrget hinda küsida?” arutles ta. Olgugi et  tehinguid toimub turul harva ja nõudlus on pakkumistest väiksem, tuleb Toompargi sõnul siiski tehinguid ette. Ta tõi näiteks Merko Kentmanni 6 kortermaja arenduse, mis on Toompargi sõnul hea näide sellest, et Eesti luksuskinnisvara ei seisa paigal ja täiesti töötab.

Kallitele kinnistute müümisele keskendunud kinnisvarabüroo Sotheby’s Realty maakleri ­Sveta Grüni sõnul on täiesti mõistetav, et paljud luksuselamud on aastaid müügis. “Vaadake, milliseid tehinguid tehti kolm aastat tagasi. Alles viimase pooleteise aasta jooksul on hakatud kriisist välja tulema ja hakatud objekte ja investeeringuid vaatama,” ütles ta.

Grüni sõnul on turg viimasel ajal tunduvalt aktiivsemaks läinud. “Kas on oodata uut buumi, seda ma öelda ei oska. Turusituatsioon on aga natuke maniakaalne küll,” ütles ta.

 

1. 6 miljonit eurot. Pikk 33, vanalinn. Tallinna vanalinna nelja-korruseline maja kuulub Konga Investi omanikule Alexander Kofkinile. Esimesel korrusel restoran, kohvik ja kauplus. Ülemistel korrustel on seitse korterit –  kolm kahetoalist ning kaks ühe- ja kolmetoalist.

2. 4,5 miljonit eurot. Rohuneeme tee 103, 558 m2. Viimsi poolsaarel asuva villa Mary omanik on ärimees Alexander Kofkin. Keskel on läbi kahe korruse kõrguv kaminasaal. Esimesel korrusel asuvast söögitoast ja puhkeruumist pääseb terrassile ja sisehoovi, teisel korrusel on viis merevaatega tuba. Maja ja mere vahele jääb ruumikas siseõu lehtla, maakeldri ja saunaga.

3. 2,9 miljonit eurot. Maarjamäe villa, 717 m2. Luksusmaja ehitati 1999. aastal. Majas on 6 magamis- ja 6 vannituba. Arhitekt on Allan Strus. Esimesel korrusel asuvad hall, esik, salong, elutuba, söögituba, köök ja laoruumid. Teisel korrusel on  kabinet ja neli magamistuba koos vannitubadega, lisaks veel rõdu, bassein ja dušš koos saunaga. Garaaž mahutab kuni neli autot.

4. 2,5 miljonit eurot. Järlepa mõis. Rajati 1688. aastal, viimastel aastakümnetel usinalt renoveeritud. Mõisas on ratsasõidu ja hobuste keskus. Seni kasutuses ratsasõidu majutuspakettidena, konverentside korraldamiseks, majutusteenust pakkuvana ja ürituste korraldamiseks. Mõisa omanik Liis Rammo.

5. 2,5 miljonit eurot. Laitse loss, 1500 m2. Omanikud 1996. aastast Marju ja Sulo Muldia, kes ehitasid hoone restoran-lossiks. Praeguseks on lossis 17 hotellituba ja mitu seminariruumi. hoonet übritsevas pargis on mitu labürinti ja laulatusteks ehitatud kabel.

6. 2,5 miljonit eurot. Merivälja 43, 469 m2. Pirita ranna ääres. Esimesel korrusel on basseini- ja saunakompleks, elutuba, köök ja garderoob. Teisel korrusel on kuus magamistuba ja kolm vannituba. Hoone kuulub kinnisvaraärimehele, OÜ Aldera Invest omanikule Ruslan Rastoštšenkovile.

7. 1,99 miljonit eurot. Villa Pirital, Andrekse teel. 2000. aastal ehitatud kolmekorruseline maja kuulub Andrey ja Tamara Logvinenkole. Krundi suurus on 5231 m2. Elamus on täiemahuline spaa, ujumisbassein, 8kohaline mullivann, Soome ja Türgi saun, massaažidušš.8. 1,65 miljonit eurot. Vaate tee, Merivälja. Kolmekorruseline mere ääres paiknev maja kuulub kinnisvaraärimehest väliseestlasele Erik Kõrgele. Maja kogupindala on 450 m2, krundi pind on 2021 ruutmeetrit. Majas on sisseehitatud Bang & Olufsen muusika ja TV-süsteem, bassein koos spaaga, soome ja türgi saun, 150 m2 terrass ja kaks garaaži. Elamus on viis magamistuba ja neli vannituba.

9. 1,6 miljonit eurot. Suur-Karja 4, vanalinn. Samuti Erik Kõrgele kuuluv 10toaline korter vanalinnas on 6 magamis- ja 4 vannitoaga, samuti on elamus spaa. Korteri pindala on 411,6 m2 ja on jagatud kahte tiiba, mida saab ka eraldi osta. Spaas on soome ja aurusaun, mullivann ja kaminaga eesruum. Maja on ehitatud 18. sajandil ja renoveeritud 2000. aastal.  Kokku on hoones kuus korrust ja 17 korterit, müüdav korter asub neljandal ja viiendal korrusel.

10. 1,4 miljonit ­eurot. Konuvere mõis, Märjamaal asuv kahekorruselises Konuvere mõisas on 12  kõrgete lagedega tuba. Aknad, põrandad ja uksed on renoveeritud, ruumid on nii juugend- kui ka klassikalises stiilis. Mõisat ümbritseb umbes nelja hektari suurune park.

 

Luksuskinnisvara seis stabiilne

Martin Vahter, 1Partner Kinnisvaragrupi omanikKinnisvaraturul käib väga vilgas elu, kuid hinnatõus on olnud just korterite turul. Arvatakse, et buum on terves sektoris, kuid tegelikult käib aktiivne kauplemine just soodsama hinnaklassiga kinnistutega. Kinnisvaratehinguid alates ühest miljonist eurost tehakse Eestis harva, aastas 2–3 korda.Luksuskinnisvara turg on viimastel aastatel olnud stabiilne. See, et praeguses luksuselamute TOP 10s on madalamate hindadega hooned kui kolm aastat tagasi, võib tõesti tõele vastata. Kalli kinnisvara omanik peab kindlasti arvestama, et müügiga läheb kaua aega. Hindasid ei taheta aga lihtsalt alla lasta, sest neil ei ole müümisega nii kiire kui tavakinnisvara müüjatel. Nii luksuselamute müüjad kui ka ostjad tihti raha ei loe, neil on oma tingimused, mida nad soovivad, ja teevad tehingu, kui see neile sobib.Üks asi on objekti küsitav hind, teine see, mis tegelikult makstakse. Tean praegu mitut mõnemiljonilist müügis olevat objekti, kuid ma kahtlen, kas neile ostjat leidub.