Prits Libliku äri vajub laiali

21. aprill 2014, 00:00

Poolteist aastat pärast Saaremaa spaaäri rajaja Prits Libliku surma on üks tema spaa 12 miljoni euroga müügis, teine pooleldi suletud, pojast suuromanik maadleb terviseprobleemiga ning vanaisa Pritsu poolt välja õpetatud pojatütar lahkus eriarvamuste tõttu konkurendi juurde,

Prits Liblikut peeti elu ajal üheks saare respekteeritumaks ettevõtjaks. Tema arvamus oli oluline ja sellega arvestati. Talle kuulusid Kuressaares kaks suurt spaahotelli (Meri ja Rüütli), väiksem ja vanem Saaremaa Valss ning viimase kõrval külalistemaja Merineitsi. Nüüd on Rüütli ja Merineitsi müüki pandud, samuti mõni Kuressaares asuv kinnistu, kuhu Liblik plaanis üht-teist ehitada. Nelja objekti koguhind ulatus 13 miljoni euroni, millest Rüütli hind oli 12 miljonit.

Spaafirma juht Villi Pihl juhib pereäri pärija Ago Libliku näpunäidete järgi. Ta on ettevõtte müügi- ja turundusjuht, samuti on tema õlul tegevjuhtimine.

Spaafirma kahjumis, ent see väheneb. Spaafirma müük mullu kasvas ning kuigi ettevõte on kahjumis, on see vähenenud. “Ärikasum on kasvanud meil 6,1% ja külastajate arv ka. Ma arvan, et me läheme paremuse poole,” rääkis Pihl. “Kui ma 2007. aasta keskel siit ettevõttest lahkusin, siis oli ettevõttes seis parem. Kuid ajad on teised ja ma arvan, et küll meil läheb paremini.” Ta töötas ettevõttes ka Prits Libliku ajal.

AS Kuressaare Sanatooriumid on juba mõnda aega müünud nii spaahotelli Rüütli kui ka külalistemaja Merineitsi. Pihli sõnul on müügis ka veel kinnistuid,  mis ei puuduta sanatooriumide majandustegevust. “Siin lähedal on vana sadamaait, mis on müügis. See on Kuressaare üks vanimaid maju. Öeldakse ju, et kõik on müügis, kui on sobilik hind,” nentis Pihl. Tema sõnul on Kuressaare Sanatooriumide omanikud spaaäris tugevalt sees ja sellist juttu ei ole, et ärist täielikult väljuda soovitakse.

Seda, kes Rüütli spaa ära osta võiks, Pihl prognoosida ei osanud. “Keeruline küsimus, ega väga huvi ei olegi tuntud ja eks asukoht määrab ka asja ära. Praegu huvilisi ei ole,” möönis ta.

Libliku spaade Rüütli ja Meri kõrval asub ­Go­Spa. Küsin selle omanikult Tarmo Sumbergilt, kas tal võiks olla huvi Rüütli spaa ostu vastu. “Ajalehest olen lugenud selle kohta, et Rüütli spaa on müügis, aga ei oska rohkem midagi kommenteerida. Mina ei soovi teiste ärisid kommenteerida. Ja kui ka minul oleks huvi seda osta, siis teile ma seda küll ei ütleks,” märkis Sumberg.

Kunagine juht: seis on nutune. Aastail 1996–2002 juhtis Kuressaare Sanatooriume Enn Rettau. “Kui mina lahkusin, oli ettevõte kenas seisus, toimus laiendamine. Meri sai just valmis, alustati Rüütli ehitust. Seis oli väga hea,” rääkis ta. “Meil käisid Rüütli laiendamise arutamise ajal seal ka ühe programmi raames maailmapanga konsultandid ja nende arvamus oli, et Rüütlit pole mõtet praegu ehitada. Et enne tuleks vaadata, mida toovad ­Meri ja Saaremaa valss ja siis edaspidi äkki,” meenutas Rettau. Ja lisas: “Paistab, et nende konsultantide hinnang oligi õige.”

Rettau peab Rüütli spaa hinda liiga kõrgeks. “12 miljoni euro eest ei osta seda mitte keegi. Eks ­oodatakse, et hind läheks madalamaks. Praegu on hüpoteegid peal ja sisuliselt on see panga valduses. Võlgade katteks on ta panditud. Kui ühel päeval ei jõuta laenu teenindada, siis saab panga omaks,” rääkis Rettau.

Ta ütles, et ei taha ennustada või õpetada, mida peaks seal tegema. “Eks seal spaas on raske, kui see on müügis on ja kui spaad on tühjad. Olukord tundub muidugi nutune,” möönis Rettau.

Tullio Liblik loobus osalusest pereäris. Kui esialgu olid pärast Prits Libliku surma pereäri omanikereingis tema lesk Valentina Liblik ja pojad Ago ning Tullio Liblik, siis mullu väljus Ago Libliku vend, maadevahetuse kohtusaagaga kuulsust kogunud ettevõtja Tullio Liblik ettevõtmisest. Villi Pihli sõnul ostis üks vend teise välja.

“Tänase päeva seisuga mul seal osalust ja positsiooni ei ole. On ainult soov, et ettevõttel läheks hästi,” kommenteeris teemat Tullio Liblik. Ta möönis napilt, et ostis vennalt möödunud aastal maatüki arenduse eesmärgil.

Seda, miks Prits Libliku poeg Tullio Liblik ettevõttest väljus, ei osanud Pihl öelda. Eks vennad leppisid nii omavahel kokku, arvas ta. Pihl lisas, et tema suhtleb Tullioga vabalt ja sõbralikult. Tullio Liblik majutab teinekord perehotellis isegi oma ärikülalisi, keda ta oma kinnisvaraettevõtte tarbeks Saaremaale kutsub.

Samas tundub, et Ago Libliku ja juhatuse liikmete Reino Ratase ja Taivi Truu ning Laura-Sohvie Libliku vahele on raudraske erimeelsuste müür kerkinud. Nimelt otsustas Laura-Sohvie Liblik, et lahkub pereettevõttest päevapealt. “Koostöö enam ei sujunud ja ma ei saanud seal enam edasi töötada. Meil tekkisid eriarvamused ja mul polnud võimalik ennast tõestada,” seletas nooruke Laura-­Sohvie Liblik Tallinnas kohvikus istudes.

Ta on ettevõtte nõukogus ka praegu, kuid palgatööd teeb konkurendile Johan Spale. Praegune asjade seis pole ilmselt päris see, mida Prits Liblik ette kujutas.

Kui küsida Laura-Sohvie Liblikult, mida ta arvab spaa ja kinnistute müügist, kõlab vastu: “Aga mis Ago selle peale vastas? See maja on niivõrd kulukas”. Ta ei tahtnud sel teemal väga rääkida, sest küsimus puudutab tema perekonda. Samuti palub ta vanaema Valentina Libliku loost kõrvale jätta. “Ju Agol ja juhatusel on siis mingid plaanid. Ma pole kursis selle ettevõtte tööga,” märkis Prits ­Libliku pojatütar.

Laura-Sohvie Liblik ütles, et kui leiaks investoreid, kes ettevõttesse raha investeeriksid, oleks tema esimene valik spaasid mitte maha müüa.

Küsimusele, kas ta võib kunagi pereettevõttesse tagasi tööle minna, vastas Laura-Sohvie Liblik: “Jätsin neile võimaluse, et ma ei lähe ära, aga nad ei valinud seda varianti. Siis ma tulingi ära. Päevapealt!”

  • Tullio Liblik plaanib Saaremaale vanadekodu

Prits Libliku üks poegadest Tullio Liblik on praeguseks pereärist juriidiliselt väljunud.

Ometi on ta ostnud vennalt ühe kinnistu ja plaanib Saaremaale vanadekodu ehitada.

Käisime Saaremaal ja soovisime Teie venna Ago Liblikuga kohtuda, kuid see läks vett vedama ja me kohtusime ainult Villi Pihliga. Selge. Villi oli hiljuti ka Tallinnas. Rääkisime põgusalt.

Kuidas Te venna Ago Liblikuga varad jagasite? Tänase päeva seisuga mul seal osalust ja positsiooni ei ole. On ainult soov, et ettevõttel läheks hästi.

Kas päranduse jagamise käigus saite maatüki? Jagamise käigus ma ei saanud midagi. Käegakatsutavat vara siis. Pärast ma ostsin vennalt ise maatüki arenduse eesmärgil. See maa, mis on Aia aadressil 29. See tehing toimus juba eelmisel aastal.

Mida Te sinna maatükile arendada plaanite? Praegu on seal muruväljak, plaanis on teha sinna aga hooldekodu. Eestis mõned sellised juba toimivad ja mulle tulevad külla ka partnerid Soomest, kellel on sääraste hooldekodude opereerimise kogemus olemas.

Kas sinna tuleb eliit-vanadekodu? Selline nimi annab mingi hinnangu. Kuid see on läbimõeldud kontseptsiooniga hooldekodu, kus vanainimesel on mugav olla. Selliseid on Eestis praegu kaks, Saaremaal pole aga ühtegi. Me ei kavanda enda klientuuriks ainult saarlasi, Saaremaa on piisavalt tuntud, et võiks kliente ka kaugemalt leida.

Miks Te omal ajal perekonna spaaärist väljusite? Mul on oma ettevõtteid nii palju, et ma ei oleks suutnud sellele tegevusele keskenduda. Teisalt oli vennal endal ka kange soov ettevõtet ise majandada ja juhtida.

Konflikti Teil isa või vennaga ei olnud? Ei olnud. Ma saan aru küll, et ajakirjandus tahaks mingit kähmlust leida, aga – ei olnud.

Perekondades juhtub teinekord ikka nii, et keegi ei sobi kellegagi koos töötama ja astub siis mängust välja. No see spaaäri pole ju ka teab mis nii suur ettevõtmine, et seal peaks hulgakaupa möllama. Ma loodan, et see on vennale jõukohane ja ta saab sellega hakkama. Villi Pihli jutu järgi on käibed ja kasumid kasvutrendis, et loodetavasti on parimad ajad veel ees.

Mis Teie hinnang on, miks Merineitsi külalistemaja ja Rüütli spaa müüki pandi? Merineitsi on sisuliselt ju kinnistu, seal ei ole muud väärtust kui maa väärtus. Kui mingisugune sarnasel otstarbel ehitatud maja on 300 aastat vana, siis ei saa eeldada, et seal oleks säilinud tänapäevane funktsioon. Maa väärtust kahandab veelgi lammutamise kulu.

Seda, miks Rüütli müügis on, ma oletama ei hakka. Küsige asjaosaliste käest. Kui nad nägid, et see on mõistlik äri edukaks jätkamiseks, siis küllap neil oli õigus.

Kellel võiks olla huvi osta Rüütli? Ma ei oska öelda. Kui mingisugust suunda tuvastada kinnisvara arengus, siis saab vaadata vaid Tallinnas toimuvat arengut, teistes punktides ei saa rääkida kinnisvaraturust kui sellisest. Kui tehakse väikeses mahus üksikuid tehinguid, siis see ei anna veel turu mõõtu välja. Saaremaa mastaabis on raske ennustada, kes võiks olla see huviline.

Kas Teie teate, miks Laura-Sohvie Liblik isa juurest konkurendi juurde tööle läks? Kohtusime hiljuti Laura-Sohviega, juhuslikult, ta oli igal juhul rõõmus, ju ta tegi enda jaoks õige valiku. Ma saan aru sellest, et kui noor inimene võtab vastu väljakutse perega mitte seotud ettevõttes ennast proovile panna, siis see on vaid tervitatav.

Mis seisus on praegu teie isa elutöö – milleks spaaäri Saaremaal on? Isa tegi väga tubli asja Saaremaa heaks. Sel ajal, kui ta hakkas Saaremaa spaahotelle arendama, olid ajad hoopis teised.

Riski­julgusest ma pean väga lugu. See riski võtmine on ennast õigustanud. Ta näitas teed ka paljudele teistele, et spaa pidamine on Saaremaal võimalik ja kasumlik. Praeguseks on Saaremaal üheksa spaad. Kindlasti isa teene on üks paljudest, et see ettevõtlusvaldkond on Saaremaal nii kaugele arenenud.

Kas praegune pilt pereettevõttes võiks olla selline, mida tema ette kujutas? Et vennad ajavad kumbki oma asja, vennatütar töötab konkurendi juures? Ma ei teagi, kui palju see olukord teine on praegu. Aga tegevusmustrit jälgides, siis ta tegelikult Laura-Sohvie paluski selle ettevõtte juhtimisse osalema. Praegu on ettevõte venna juhtimises… Ma usun, et isa välja töötatud muster töötab. Kahjuks tema enda käest ei saa seda küsida.

Kui heaks juhiks ja omanikuks spaaärile Te oma venda peate? Nüüd kipume jälle hinnanguid andma ja aeg on selleks liiga lühike olnud. Varasem ettevõtluskogemus tal on, oluliselt väiksemas mahus küll. Hinnanguid saab alles mõne aasta pärast anda.

Olen aru saanud, et Ago Liblikul on terviseprobleemid. Kas te pole mõelnud, et läheks vennale appi Saaremaale ja toetaks teda äri ajamisel? Kui tal abi tarvis on, siis ta seda kindlasti palub ja siis ma ei keeldu. Seni, kuni seda pole palutud, ei saa ma käituda nii ja minna seda pakkuma.

Minu poolt on see võimalik, kuid igasugune abi palumine saab osutuda mõistlikuks siis, kui seda on reaalselt ka vaja. Kohtusin Villi Pihliga ­Tourestil ja ta rääkis, et ettevõte on praegu plusspoolel ja kõik kasvab.

Kui hästi Te Villi Pihli tunnete? Tunnen juba pikka aega. Kui isa oli omanik, siis oli ta seal ja nüüd on tagasi.

  • Saaremaa legend Prits Liblik

2004. aastal kirjutas Äripäev, et Saaremaad valitsevad Vjatšeslav Leedo ja Prits Liblik, kelle nõusolekuta ei toimu saare ärimaailmas midagi olulist. Mandrimeestel oli Saaremaal äri alustada raske, sest vaba maa on kohalike ettevõtjate vahel ära jagatud. Kui Saaremaal sooviti panna püsti uus äri, küsiti tavaliselt enne Libliku käest nõu. Liblik oli ka mees, kes lahendas Saaremaal tegutsevate firmade vahel tekkinud konflikte, kirjeldas Äripäev toona.

Prits Liblik sündis 9. novembril 1944 Saksamaal Oldenburgi linnas. Hariduse sai Tihemetsa sovhoostehnikumis ja EPAs.

Liblik on töötanud Saaremaa autobaasis autojuhina, Saare Kaluris automajandi juhataja asetäitjana, Sõrve sovhoosis peainseneri, direktori ja ATK (agro-tööstuskoondis) esimehena. Hiljem juhtis ta Saare Tootjate Liitu.

Ta oli Saaremaa spaahotellide ainuomanik, Libliku eestvõttel on rajatud Saaremaale spaahotellid Saaremaa Valss (renoveeritud 1997), Meri (2000), Rüütli (2002) ja külalistemaja Merineitsi (2001). Merit ja Rüütlit käisid avamas ka sama nime kandnud Eesti presidendid.

Meenutus. Saarte Hääl avaldas mälestusi Prits Liblikust seoses tema surmaga 2012. aasta lõpus.

Endise pankuri, Kuressaare Veevärgi juhatuse liikme Aivar Sõrme meelest oli Prits Liblik mees, kes mõjutas kogu Saare maakonna majandust üsna palju. “Turism on meil ju kogu aeg olnud. Prits Liblik tegi sellest arvestatava majandusharu,” hindas Sõrm.

“Sõjast räsitud Sõrves ei olnud kerge majandust edendada. Prits leidis õiged suunad, kuhu poole liikuda,” rääkis president Arnold Rüütel, kelle hinnangul oli Prits Liblik ennekõike teoinimene, kes tegi Saaremaa hüvanguks väga palju. “Meil kujunesid temaga väga meeldivad kontaktid. Alati, kui Saaremaal olin, leidsime aega tassikese tee või kohvi joomiseks ning mõtete vahetamiseks,” meenutas Rüütel.

Pihtla vallavanem Jüri Saar töötas aastaid ATKs ka Libliku alluvana. “Ta oli vinge töömees, kes oskas asju nii korraldada, et sellest ka tulu tõuseks. Juba vene ajal oskas ta majandust tolleaegsete reeglite kaudu sättida. Pärast tõestas ta ennast ka kapitalismis edukalt,” ütles Saar.

  • Suuromanik Ago Liblik hoiab salapärast joont

Soovisin kohtuda ja rääkida Liblikute spaaäri praeguse roolikeeraja Ago Liblikuga. Siiski oli Prits Libliku pojaga ühist keelt keeruline leida.

Pidime kokku saama Kuressaares Rüütli spaas. Praamiga Saaremaale sõites helises telefon ja sealt kostus Kuressaare Sanatooriumide juhi Villi Pihli hääl, kes uuris murelikult, kui kaugel me oleme. “Kui võimalik, siis kohtume hoopis Tehumardi puhkekeskuses, Ago on juba sealkandis ja... seal oleks lihtsam kohtuda,” lausus Pihl ohates.

Sõitsimegi fotograafiga Ago Liblikule kuuluva puhkekeskuse juurde. Meile jalutas vastu Pihl, kes teatas murelikult, et Ago Liblik ei saa tervislikel põhjustel meiega kohtuda.

Sõitsime tagasi Kuressaarde, et seal Pihliga rääkida ja müügis olevale spaahotellile Rüütli pilk peale visata.

Tee peal helistasin veel Ago Libliku mobiilile. Mõtlesin pika kutsumise järel juba toru ära panna, kui vastas lõbus ja isegi veidi kelmikas hääl: “Tšauuu!”. Tutvustasin end Äripäeva ajakirjanikuna, kellega oli plaanitud kohtumine. Selle peale hääl muutus. “Kuule, täna ei saa kohtuda, täna on kohutavalt halb päev kohtumiseks,” lausus Liblik tõsisemalt, kuid mitte toonil, mis oleks lasknud tõsist terviseprobleemi aimata.

“Täna pole võimalik Ago Liblikuga kohtuda. Tal tulid kiired asjad vahele ja... ta sõitis ära,” ütles Pihl kohmetult naeratades, kui Kuressaares kokku saime.

Tallinna tagasi jõudes üritasin korduvalt Ago Liblikuga rääkida, kuid see ei õnnestunud. Helistasin siis juhatuse liikmele Reino Ratasele, kes ei soovinud midagi öelda. Teine juhatuse liige Taivi Truu palus aga pärast tutvustamist oodata. Väikese pausi järel kostus Ago Libliku tuttav hääl. “Sina oled see Äripäeva ajakirjanik Kaisa. Kuule, mida sa urgitsed?” küsis ta. Üritasin küsida, millised plaanid tal spaaäriga on. “Kuule, lase meil nüüd veidi kosuda, eks! Tule jaanipäeval siia ja küll me siis räägime kõigist asjadest, mis vaja, jalutame põllu peal ringi ja...” rääkis Liblik. Ta lisas, et ei soovi loo ilmumist ega kavatse ajakirjanikuga pikemalt rääkida.

 

Taust

Kui varem oli ASi Kuressaare Sanatoorium omanik Prits Liblik eraisikuna, siis aprillist 2007 haldas ta omandit OÜ Nouse Invest kaudu. Pärast Prits Libliku surma olid lühiajaliselt Nouse Investi võrdsed omanikud tema lesk Valentina Liblik ja pojad Ago ning Tullio Liblik. Mullu veebruari lõpust on Ago Libliku omanduses 50,04% spaafirmast ning Valentina Liblikul 49,96%.
Aastajagu jõudis Prits Libliku kõrval olla Nouse Investi juhatuse liikmeks Ago tütar Laura Sohvie Liblik. Samamoodi olid vanaisa ja lapselaps kahekesi ASi Kuressaare Sanatooriumi nõukogu liikmed.
Täna kuulub Ago Libliku ja Laura-Sohvie Libliku kõrval spaafirma nõukokku ka Inga Antsaar. ASi Kuressaare Sanatoorium juhatuse liikmeiks on Reino Ratas, Taivi Truu ja Villi Pihl.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. April 2014, 19:59
Otsi:

Ava täpsem otsing