1000 euro seaduse lõppmäng läheneb

22. aprill 2014, 00:00

Eile kogunesid riigikokku rahandusministeeriumi, maksuameti ja ettevõtjate esindajad koos poliitikutega, et arutada tekkinud murekohti seoses üle 1000euroste arvetega, mille deklareerimine plaanitakse teha ettevõtjatele kohustuslikuks juba novembris.

Kogunemise alguses tegi maksu- ja tolliameti töötaja Sirje Pulk kokkuvõtte vahepeal tehtust ning tõi välja probleemid, mille pärast ka vabariigi president Toomas Hendrik Ilves selle seaduse tagasi lükkas. Pulk loetles rea muudatusi, millega on vahepeal tegeletud.

Endine majandusminister Juhan Parts lõikas vahele: “Kui palju see tooks siis reaalselt raha.”

Küsimusele vastas  maksu- ja tolliameti juht Marek Helm. “ 30 miljonit on miinimumsumma.” Parts tahatis edasi küsida, kuid erakonnakaaslane Priit Sibul segas vahele ja palus lasta Sirje Pulgal lõpetada.

“Need, kes kasutavad raamatupidamisprogramme, neile olulist kulu ei ole, üks asi tuleb vaid juurde,” märkis Pulk. Kulu oleks hinnanguliselt programmist lähtuvalt 100 ­eurot aastas ettevõtte kohta.

Tekkis üleüldine diskussioon ja Sibul kutsus taas kõiki korrale.

“Kõige suurem kasutegur on see, et see parandab oluliselt maksuameti riskianalüüsi, kui kõik andmed on võrreldavad. Teine hea asi on see, et see kiirendab oluliselt kontrolli. Ettepanek ongi tagastuskontrollijate kaudu tulnud,” seletas Pulk.

Parts proovis jälle küsida. “Kas see on see proportsionaalsuse põhjendus siis? Kui me paneme deklareerima palju  maksukuulekaid ettevõtteid – see on ju professionaalsuse risk. Kuidas seda põhjendate?” küsis Parts.

Sekkus taas Marek Helm. Ta märkis, et käibemaksu osakaal riigieelarves on ca 20–25%, kuid andmestik selleks on üliõhuke.

Helm: süsteemi kulusid on raske hinnata. “Kulude pool on emotsionaalne. Loodame, et need on väikesed, kuid need kindlasti tulevad,” märkis Helm. Tema sõnul on ka juba praegune debatt osa ettevõtete käitumist muutunud: ettevõtted, kes on arvestanud oma käibe varjamisega, väljuvad vaikselt sellest tegevusest.

Kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts möönis, et tema pole oma kümneaastase praktika jooksul kaubanduskojas veel näinud nii suure vastuseisuga eelnõu läbipressimist. Samuti ei mõista ta, et kui praegu hoiab kontroll pettusi ära 25 miljonit eurot ja tulevikus lisandub sinna 30 miljonit eurot, kuid kokku deklareeritakse aastas ca 2,6 miljardit käibemaksu, siis kuidas see proportsionaalne on. Ta lisas, et praegu ei tea tema ühtegi ettevõtjaid esindavat organisatsiooni, kes ütleks, et see maksu­plaan on hea ja põhjendatud.

EVEA presidendi Kersti Krachti sõnul on oluline pöörata tähelepanu ka pöördmaksustamise võimalusele. “Soome on näiteks uhke selle üle, et nende ehitussektoris suudeti maksupettuseid tõkestada 80% ulatuses. Tegelikult võiks Eestis ka seda rakendada. Võiks minna kõigepealt nende sektorite kallale, kus pettused toimuvad,” märkis Kracht.

Mõte ühisest superandmebaasist on tema hinnangul hirmutav. “Räägitakse sellest, et on ca 1000 äriühingut, kes on maksuametile teada, kes sehkendavad igasugu maksuaukudega. See on justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi tegemata töö. Kui meil oleks korralik register, kus võlgnikud üleval ripuksid, ja nad ei saaks uute ettevõtetega sehkendada – neid tankiste pole ju ka nii palju  – siis see ka aitaks,” soovitas Kracht.

Maksuekspert mures ettevõtjate koguneva viha pärast. Kui Sibul maksuekspert Lasse Lehisele  sõna andis, möönis Lehis, et maksumaksjate liit on selle teema kohta palju ettepanekuid teinud, kuid praegu on kõige  olulisem see, et ettevõtjate usaldus riigi vastu on murdumas. “Ettevõtjate usaldust riigi vastu ei saa rahas mõõta – on inimesi, kes on püha viha täis. Imelik tundub ka see, et olukorras, kus käibemaksuauk on suur, pannakse kõik ettevõtted ühe kaardi peale ja lisavormid ei tule kõne alla,” möönis Lehis. Ta märkis, et kui see kõik nii lihtne oleks, siis miks pole seda veel Saksamaal või Prantsusmaal tehtud.

Lehise hinnangul on tegemist organiseeritud kuritegevusega ja ta ei usu, et nad on nii lihtsalt nõus oma tegevusest loobuma. “On maksuametnikele tehtud ju ka tapmisähvardusi jne, kantpead ei ole nii leebed. Me ei tohi unustada ka piiriüleseid ettevõtteid, nende puhul võib see seadus Euroopa seadusega vastuollu minna,” kommenteeris Lehis.

Rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul on teema ettevõtjate kulu versus riigi tulu endiselt laua peal. “Kuid 1. novembri peale on pandud seaduse jõustumine,” möönis ta.

Ruumis tekkis üleüdine rääkimine. Endine majandusminister Parts prahvatas: “See, mida Sven räägib, noh, ütleme kohe  välja, et Ligi ülbitseb jälle.” Ruumitäis inimesi naerab.

Väikeettevõtja: meil pole sellist raha. Tea Kirjastuse juht Silva Tomingas märkis, et oluline on näha ka varjatud tulusid. “Mis puudutab SEPA-le üleminekut, siis minu ühele firmale oli see hind 2200 eurot. Eesti väikestel ettevõtetel pole sellist raha,” rääkis Tomingas. Tema hinnangul võiksid makusametis olla valdkondadel omad haldurid, kes tabaksid pettuse kohe ära.

Tomingas vaatas enda kõrval istuvatele väikeettevõtjatele otsa, kes kõik noogutasid toetavalt.

Parts arutas midagi Sibulaga, ka nemad noogutasid. “No  ärge nüüd Marek Helmile liiga ka tehke. Praegu on tegemist Ligi auküsimusega ja seepärast me nüüd rikume ära ka suhtlemise ettevõtjatega. See on tänane asjade seis. Kui ma kuulan Sesteri juttu, siis tundub, et tahetakse veel kiiremini see asi ära teha. Võtaksime nüüd äkki mõtlemisaja, sest kui me läheme riigi ettevõtjatega tülli, on see väga rumal,” nentis Parts ja kõik noogutasid.

Ka Silva Tomingas lisas, et riik võiks selle seadusemuudatuse finantsiliselt ettevõtjate seisukohast vaadatuna läbi mängida. Sest, kui ei osata täpselt öelda, kui palju see seadus raha sisse toob või palju selle peale kulub, siis see seadus pole ju küps ja tuleb tagasi kutsuda.

 

Mis on mis

  • Nn 1000 euro seadus

Riigikogus läheb käibemaksuseaduse muutmise seadus teistkordsele lugemisele homme.
Eile kogunesid riigikokku nn 1000 euro seaduse üle aru pidama lisaks rahanduskomisjoni liikmetele ka kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis, EVEA president Kersti Kracht, rahandusministeeriumist Marek Uusküla, maksu- ja tolliametist Marek Helm ja ka poliitikud.
Seaduseelnõu kehtestab käibedeklaratsiooni lisa, mille järgi peavad ettevõtjad deklareerima ükshaaval kõiki omavahelisi vähemalt 1000 euro suurusi tehinguid.
Ettevõtlusorganisatsioonides tekitas kiirustades valminud seadusemuudatus palju pahameelt ning sellega seoses esitati rahandusministeeriumile ja riigikogu rahanduskomisjonile ettepanekuid, kuidas eelnõu muuta.
Suur osa neist jäi arvesse võtmata ja riigikogu otsustas mullu detsembris seaduse vastu võtta.
President Toomas Hendrik Ilves jättis selle aga välja kuulutamata, viidates vastuoludele põhiseadusega, sest eelnõu seletuskiri ei selgitanud piisavalt seadusemuudatuste vajalikkust.
Arutelud ja vaidlused jätkuvad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. April 2014, 20:16
Otsi:

Ava täpsem otsing