Ärge panustage raha Tallinna poliitpanka

Äripäeva hinnangul ei vaja ei Tallinn ega ka ükski teine kohalik omavalitsus oma munitsipaalpanka. Ettevõtjatel tuleks aga sellises poliitilisi eesmärke kandvas ettevõtmises kaasalöömisest igal juhul hoiduda.

Tegu ei ole hädavajadusega. Õieti saavad ju kõik aru, et tegemist ei ole majanduslikult otstarbeka või ammugi hädavajaliku sammuga. Tallinna linnapea Edgar Savisaare jutt ei jäta kahtlust, et plaanitava Tallinna ühistupanga loomise mõte on upitada enda ja erakonna populaarsust valijate silmis. Osava poliitikuna rõhub Savisaar seejuures välismaiste pankade mitte just kõige paremale mainele ühiskonnas. Ta on põhjendanud munitsipaalpanga loomist sooviga murda välispankade ülemvõimu, ent selleks võiks ju kas või suunata pealinna raha läbi kodumaise panga. Ei pea oma hoiukassat tegema. Samas laveerib pealinna linnapea talle tavapärasel moel mõistagi mööda sellest, kui palju sellise panga loomine maksumaksjatele maksma võiks minna.

Eestis tegutsevate pankade suur kasumlikkus paistab Euroopa taustal tõepoolest silma, aga munitsipaalpanga loomine ei ole siin lahenduseks. Selline teguviis ei suurenda konkurentsi pangandusturul – mis võiks omakorda näiteks teenuse hindu langetada –, vaid rikub konkurentsi, allutades majandusliku mõtlemise poliitilisele diktatuurile. Majanduslikust vaatepunktist pole kahtlust, et Tallinna linnale pakutakse enam kui 400 miljoni eelarveeuro paigutamiseks pankadest päris häid tingimusi.

Munitsipaalpanga loomisega kaasneb ühtlasi võimalus, et selle kaasasutajad lähtuvad korruptiivsetest eesmärkidest. 50 000 ­eurot sissemaksuks ei ole ettevõtjale ja firmadele kuigi suur raha, kui võib hiljem küsida linnalt mõnd vastuteenet. Meenutades, et omal ajal sai linnapanga loomisele õlg alla pandud. Veelgi enam võib aga ettevõtjate survestamist ühistusse astuda ette tulla Tallinna linnavõimu või Keskerakonna poolt. Igal juhul on võimalus, et kui ka otseselt pangandusega seotud asjad on juriidiliselt korrektsed, võivad nende taha peituda hämarad skeemid.

Ent ka otseselt rahanduslikus mõttes kätkeb selline munitsipaalpank endas suurt ohtu. Esiotsa saaks see küll usutavasti Tallinna linnakassa näol hea rahavoo kasutada, aga see ei pruugi alatiseks nii jääda. Sama äkitselt, kui pealinna võimul tekkis linnapanga asutamise idee, võib pähe karata ka otsus lõpetada linna raha hoidmine selles ühisuses. Ning selle otsuse teokstegemine käiks juba päevapealt, kui vaja. Pannes küsimärgi alla ühistu edasise tegutsemise ja tuues kaasa ilmseid ebameeldivusi teistele osanikele.

Veel üks lüli munitsipaalketis. Kahtlemata asetub munitsipaalpanga loomise idee samasse ritta varasemate samalaadsete rohkem ja vähem küsitavate otsustega. Kunagise plaanikomitee taustaga linnapea ning linnavõimu sooviks paistab olevat kõik mis vähegi “päris” maailmas toimib, teha ka Tallinnale. Ainult et eesliitega “munitsipaal-”: munitsipaalpolitsei, munitsipaaltelevisioon, munitsipaalpood, nüüd siis ka munitsipaalpank.

Kohaliku omavalitsuse asi ei ole tegeleda pangandusega. Ning laiemalt võttes ei tohi maksumaksja raha kuluda pealinna paralleel­maailma ehitamisele.