Eesti taksofirmad võivad laieneda Soome

Tulika Takso juhatuse liikme Mati Saare sõnul on Euroopa Liit juhtinud Soome tähelepanu sellele, et sealne ühistranspordi täielikult suletud regulatsioon, kus näiteks ettevõtjaid ühendav Soome ­Taksoliit omab suurt autoriteeti, ei vasta ELi tavadele ega ootustele. “Soome on taotlenud selleks üleminekuperioode ja need soovid on ilmselt ka rahuldatud,” ütles Saar.

Soome majandusleht Kauppalehti kirjutas neljapäeval, et põhjanaabrite takso- ja ühistranspordiseaduse muudatus keerab sealses taksonduses uue lehekülje. Kui eelnõu vastu võetakse, kaovad vajaduspõhised taksoload ja kes tahes võib hankida taksolitsentsi, kui tema ametialased oskused on piisavad, ta on usaldusväärne ja hea mainega.

“Muutus elavdaks taksoturgu, kuhu lisanduks uusi tegijaid ja kindlasti ka teist laadi teenuseid, varustust ja kvaliteeti, samuti erinevaid hindu,” ütles transpordiministeeriumi osakonnajuht ­Mikael Nyberg Kauppalehtile. “Tegevus muutuks ökonoomsemaks, näiteks heidetakse kõrvale eri linnade taksode vahelised järjekorra koostamise reeglid Helsingi-Vantaa lennujaamas.”

Seadusemuudatus tahetakse viia Soome parlamendi ette sügisel.

Atraktiivne pealinn. “Kindlasti on taksoäri seisukohalt kõige atraktiivsem Helsingi linn, sest see on oluliselt suurem ja tähtsam äri- ja turismikeskus kui meie praegune koduturg,” ütles Saar. ­Tulika Takso juhi sõnul on Helsingi taksohinnad kõrged, kuid turu avanedes langevad need tõenäoliselt oluliselt.

Lisaks eraldab Soome riik eelarvest sotsiaalvedudeks (kooliõpilaste vedu, puuetega inimeste transporditeenus, mitmesugune haigekassa tellimusel osutatav transport jms) 400 miljonit eurot aastas ehk 33,3 miljonit kuus.

“See number on muljetavaldatav! Kindlasti märkimisväärne summa sellest langeb Helsingi regioonile, sest oleme teadlikud, et mõne taksoettevõtja puhul moodustab selline teenus 80–90% kogukäibest,” selgitas Saar.

Võimalus “suurematele”. Tulika juhi hinnangul toob taksoturu avanemine võimaluse eelkõige ­Eesti suurematele taksoettevõtjatele, kes omavad Helsingis juba tuttavat taksobrändi. Kuna Helsingi taksokorraldus pole üles ehitatud brändipõhisele teenusepakkumisele, on “stardihetkel” ka Eesti taksoettevõtjate positsioon soodne. “Loodetavasti kuulub ka Tulika Takso oma brändiga nende hulka, kes võiksid Helsingis tegevust alustada, kui Soome taksoturu otsuse langetab,” märkis Saar.

Soomes kehtivate seaduste ja regulatsioonide tõttu on tema sõnul olnud seni võimatu teha seal taksoteenuste osutamise plaane. Saare sõnul on Soome taksoturg täielikult suletud kindla arvu väljastatud autopõhiste litsentside kaudu, täiendavate litsentside väljastamist pole otstarbekaks peetud.

Kauppalehti teatel tegutseb Soome taksoäris 9500 taksoloa omanikku umbes 10 000 taksoga, millest umbes 3000 tegutseb pealinna piirkonnas.

Saare sõnul ei rahulda taksode arvu piiramine Soome taksokasutajat. “Selle kohta on ilmunud mitu kriitilist arvamust, sest sellega kaasneb üldjuhul kõrge hind ja teenuse kehv kättesaadavus taksode kasutamise kõrgperioodil, mis on Helsingis ka juhtunud,” märkis ta.

Taksojuhtide liit skeptiline. Eesti Taksojuhtide Liidu juht Lembit Poolak ei usu, et põhjanaabrite kavandatav seadusemuudatus lisaks oluliselt eestlasi Soome turule. Tema sõnul suureneb avatusega taksojuhtide konkurents, kuid turu maht jääb sellegipoolest samaks.

Poolaku sõnul eestlased Soome väga palju taksojuhiks ei lähe, pigem ikkagi bussijuhiks, mis on kindla sissetulekuga.

Samas viitas liidu juht Eestis liigsele avatusele, mis on põhjustanud ülepakkumise. “Meie turul on taksojuhtide voolavus liiga suur. Kaks-kolm kuud töötanud inimesed mõistavad, et selle tööga ei teeni midagi, ja hakatakse otsima midagi uut,” rääkis Poolak.

Tema sõnul otsib mõni tööd ka Soomes, aga suurt mõju sealsele turule Poolak ei näe.

Uuel turul tegevuse alustamine nõuab kulutusi. Suurematest taksofirmadest tõstis Poolak esile Tallink Takso kahjumlikkust, mis tema sõnul jätkuks tõenäoliselt ka väljaspool koduturgu. Taksojuhtide liidu juhi kinnitusel oleksid Eesti firmad saanud Soome siseneda ka praegustel tingimustel, mistõttu võimalik turu avanemine ei looks Poolaku hinnangul soodsamat majanduslikku keskkonda.

Samal ajal hindas Poolak Soome taksoturgu kodumaisega võrreldes tasuvamaks. “Seal annab ikka ära elada, erinevalt meist,” ütles ta. Toime­tuleku eelduseks oleks ettevõtjatel vaja liituda Soome ­Taksoliiduga ning samuti peaks arvestama töötajate kuulumisega ametiühingusse.

Tallink keskendub koduturule. Tallink ­Takso nõukogu liikme Ain Hanschmidti sõnul pole nende ettevõttel praegu plaanis Soome minna, kuid võimalik, et järgmisel nõukogu istungil seda arutatakse.

Isiklikust kogemusest viitas Hanschmidt põhjanaabrite taksonduse kvaliteedile, mis on näiteks Rootsist tuntavalt kõrgem.

“Kui Soomes võtta takso, siis teenus on päris hea, pluss ühiste dispetšeriteenuste tõttu saabub lähim takso kiiresti,” ütles Hanschmidt. “Soome turgu ei ole me veel uurinud ning praegu keskendume Tallinnale,” lisas ta.

Tallink Takso juhatuse liige Tõnu Uusmaa kinnitas Hanschmidti öeldut: ettevõttel pole olnud ega ole plaane või ambitsioone Soome turu suhtes. “Seetõttu pole me ka Soome taksonduse ­turuolukorda analüüsinud ega ole täpsemalt kursis seda reguleerivate spetsiifiliste normatiivaktide või nende planeeritavate muudatustega,” teatas Uusmaa.

 

Helsingi taksosõit kallim kui Tallinnas

hinnad eurodes

Pealeistuminepäeval:Helsingis 5.90Tallink Takso 3.70Tulika Takso 3.35öösel:Helsingis 9.00Tallink Takso 3.70Tulika Takso 3.35

Sõidukilomeeter päevalHelsingis (ka öösel) 1.52Tallink Takso 0.77Tulika Takso  0.69

Seisutundrakendub väiksemal kiirusel kui 22 km/hHelsingis 43.30Tallink Takso 16.00Tulika Takso 11.68

 

Eesti taksoturu kaks suurt

Tulika TaksoAsutatud 1999, autosid praegu 215Omanik Mati SaarTeenis 2012. aastal ligi 1,6 miljoni eurose käibega 101 000 eurot kasumit. Aasta varem saadi veidi suurema käibe juures 36 000 eurot kasumit.

Tallink TaksoAsutatud 2007, 2008. aastal 51 sõidukit.Omanikud Infortar ja Tallink Grupp (Ain ­Han­schmidt, Enn Pant, Kalev Järvelill)Teenis 2012. aastal 2,2 miljoni eurose käibega 55 000 eurot kasumit. Sellele eelnenud majandusaastal, mis kestis 2010. aasta septembrist 2011. aasta lõpuni, jäi 2,4 miljoni eurose käibe juures 458 000 euroga kahjumisse.