Töösturid ei usu tootmise odavnemist

22. aprill 2014, 00:00

Eile teatas statistikaamet, et tootjahinnaindeks langes, töösturite sõnul aga tootmine odavamaks ei lähe, sest tööjõukulud ning toormehinnad on jätkuvas tõusutrendis.

Rakvere Lihakombinaadi ASi ja Tallegg ASi tegevjuht Teet Soorm rääkis, et Rakvere ja Tallegg on seotud loomakasvatusega ning tarnekett algab sea- ja kanasöötadest, mille hind mõjutab liha omahinda kõige rohkem. “Söödahindade odavnemist globaalsel turul ette näha ei ole, pigem on uuel hooajal oodata kallimat sööda hinda,” nentis Soorm.

Soodsam olukord on aga  neil lihatöötlejatel, kellel oma loomakasvatust pole. “Pikemas perspektiivis jätkub lihatootmises tootjahinna mõõdukas tõus. Meie ülesanne on olla efektiivsemad ja turustada rohkem nii Eesti kui ka eksporditurgude tarbijale lisaväärtusega tooteid,” lausus Soorm.

Hinnalangust ei ennusta miski. ASi Kalev juhi Kaido Kaare sõnul ei ole ka Kalevis ja Põltsamaa Felixis tootjahinna langust näha. “Meie valdkonnas on pigem tajutav oluline toormehindade kasv, eriti kakao hinnatõus. Seetõttu ei ole ette näha ka tootmise odavnemist,” kommenteeris Kaare.

Kaare nentis, et statistikaameti arvutatud tootjahinnaindeksi vähenemise aluseks olevate näitajate odavnemine Kalevile ega Põltsamaa Felixile märkimisväärset mõju ei ole avaldanud.

Ehitusmaterjalide tootja Rudus ASi tegevjuht Toomas Vainola nentis, et käes on raske aasta. Oluliselt vähem on Euroopa Liidu rahastatavaid projekte ja see annab eriti valusalt tunda.

“Tööd on vähe ja see teeb konkurentsi karmimaks. Tuleb tunnistada, et kohati teeb see hinnad madalamaks, hoolimata sellest, et sisendid kallinevad,” nentis Vainola.  Ta lisas, et toormaterjali kallinemine ja tööjõukulude kasv teeb olukorra pingeliseks. Vainola loodab, et Euroopa uue rahastamise projektid lähevad käima, et järgmise aasta suhtes optimistlikum olla.

“Kasumimarginaal on üliõhuke ja paljud ettevõtted on juba miinuses,” nentis Vainola.

Ehitusmaterjalide tootja tegevjuht lisas siiski, et loodab sektoris tootjahindade kerkimist. Ta märkis, et ehitussektor on sesoone, ja oli tänulik, et kevad on tänavu varem alanud. “Järgmiseid kvartaleid ootame positiivsemaid,” avaldas Vainola lootust.

Tööjõukulud ei lase tootjahinnal langeda. Tootjahinda on Soormi hinnangul viimasel ajal mõjutanud ka kasvanud tööjõukulud, mida on omakorda leevendanud sooja talve mõju energiakuludele. Veel soodsamat talve ja madalamaid energihindu ei julge Soorm aga ennustada.

Ka kasest liimkilpi tootva Ecobirch ASi tegevjuht Gert Rahnel nentis, et toorme hinnatõus ning jätkuvalt suurenevad tööjõukulud ei lase tootmishinnal langeda.

Olukord Ukrainas tootmishinda mõjutanud ei ole. Olukord Ukrainas ei ole Kaare sõnul Kalevile ega ka Põltsamaa Felixile olulist mõju avaldanud. Kumbki ettevõte ei ole sellel turul aktiivne ning samuti ei impordita sealt ka tooraineid.

Ka Rakvere Lihakombinaadi ja Talleggi müügile pole Ukraina kriis Soormi sõnul otsest mõju avaldanud. Kaudsemalt mõjutab neid kahte ettevõtet aga ELi ja Venemaa vaheline patiseis sealiha ekspordi keelu osas ning ELi-Ukraina assotsiatsioonileping, mis avab pikas perspektiivis  Euroopa Liidu turu Ukraina põllumajandustoodangule.

Kuna Euroopas on Soormi sõnul Venemaale ekspordi keelu tõttu arvestatav sealiha ületootmine, on tooraine hinnad veel vähemalt lühiajaliselt suhteliselt madalal.

Ecobirch tarnib Rahneli sõnul osa oma toormest Venemaalt, ent mingeid probleeme ja muutusi äritegevuses Venemaa sõjategevuse tõttu toimunud ei ole.

 

Kommentaar

  • Ettevõtjad ootavad hinnaseisakut

Karel Lember, majandusministeeriumi peaspetsialist
Umbes neli viiest Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjast ootas lähikuudel müügihindade samaks jäämist, ülejäänute seas oli mõnevõrra rohkem hinnatõusu kui –langust prognoosivaid.
Suuremat võimalust hindade kasvuks nähti puidu- ja paberitööstuses, kuid valdavalt eeldatakse hindade püsimist stabiilsena. Enamikus ­Euroopa Liidu riikides on töötleva tööstuse hinnad samuti kerges languses. Sõltuvus välisturgudest sunnib ka Eesti ettevõtteid lähtuma teiste riikide hindadest.
Märtsis kiirenes taas ekspordi- ja impordihindade aastane langustrend, vastavalt 3,1 ja 3,2 protsendini. Ka eelmise kuuga võrreldes langesid ekspordihinnad keskmiselt 0,7 protsenti, samas impordihinnad kuuga ei muutunud. Kasina nõudluse tingimustes välisturgudel peavad eksportöörid konkurentsis püsimiseks ka oma toodete hindu alandama või hoidma samal tasemel.
Suurimas languses olid naftasaaduste ekspordi- ja impordihinnad.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. April 2014, 19:08
Otsi:

Ava täpsem otsing