Aus moelooming murrab läbi

Reet Aus ning ning Taani brand Aiayu näitasid 2. aprillil Loova Eesti korraldatud seminaril “Jätkusuutlik disain ärimudelina”, et see on tõepoolest võimalik, kirjutab Äripäeva 22. aprilli kuukiri tööstus.

Mood ning moetööstus seonduvad sageli raiskamise ning ületootmisega, eeskätt paistavad selles suhtes silma kiirmoetööstused, kes alustavad uue kaubapartii tootmisega kohe, kui esimesed riidetükid äsjasest kollektsioonist on kauplustesse jõudnud.

Nüüdseks peaaegu aasta jagu tagasi, märtsis 2013, algatas rõivakujundaja ja mitme disainifirma osanik Reet Aus Bangladeshis asuvas Beximco-nimelises rõivatööstusettevõttes tekstiilimaterjali jääkide kasutuselevõtu projekti, mis on vilja kandmas.

2. aprillil toimunud Loov Eesti ning Taani Kultuuriinstituudi korraldatud seminaril demonstreeris  Aus aasta tagasi algatatud projekti tulemusi, oma kogemusest keskkonnasõbralikus ja säästlikus rõivatootmises rääkisid Taani brändi Aiayu loojad.

Seminari eesmärk oli juhtida tähelepanu säästvale ressursikasutusele ning tootmismeetoditele moedisaini valdkonnas, tutvustades täna olemasolevaid praktikaid ärimudeli võtmes moedisaineritele, tootmisettevõtetele, investoritele ning tudengitele.

Disainidoktor Reet Aus koos oma meeskonnaga viisid läbi põhjaliku tootmis- ja jäätmeanalüüsi Bangladeshi suurimas rõivatehases Beximco. Ilmnes, et rõivaste tootmise protsessis tekib kuni 40% ülejääki, millel puudub rakendus oma esmase funktsioonina. Uuring näitas, et pelgalt kangaste lõikamisel tekkis ettevõtte tootmises ülejääke 8–30%, kangarulli otstest 1–10% ning ületootmisest 3–5%.

Nii otsustas Aus hakata rõivaid disainima materjalist, mis seni on rännanud otse prügimäele või põletusahju. “Tegu on uue kangaga, mis on üle jäänud lõigetest, rulliotstest jne. Arvutused näitavad, et nimetatud materjalist disainides on meil kollektsiooni loomisel võimalik iga uue toote puhul kokku hoida 4500 l / 78% vett, CO2 paiskus keskkonda 86% võrra vähem,” selgitab Aus, kelle ettevõte Aus Design on loonud hea tasakaalu disainist, keskkonnateadlikkusest ning sotsiaalsest ettevõtlusest.

Beximco Group, kellega Aus tänaseks edukat koostööd teeb, on meie mõistes hiigelfirma – Bangladeshi suurim ettevõte, kus töötab 32 000 inimest. “Tõsi, kõik küll mitte tekstiilitööstuses, ent tootmise mastaabid on siiski tohutud. Ettevõte on omapärane ka selle poolest, et kogu rõivatööstuse tarne­ahel on grupi enese käes, alates kanga kudumisest ning lõpetades näiteks sellistele üleilmselt tuntud kaubamärkidele valmisrõivaste tootmisega nagu H&M, Tommy Hilfiger, Calvin Klein, Zara jpt,” räägib Aus.

Bangladeshi Rahvavabariigist ja selle naabermaadest Indiast ja Birmast, Indo-Hiina poolsaare riikidest, Hiinast ja Pakistanist pärineb suur osa keskmise eurooplase garderoobist. “Üliodava tööjõuga riikidest tuleb lõviosa nimekate rõivatootjate toodangust ja loomulikult tekkib sellise masstootmise käigus väga suurtes kogustes tootmisjääke,” märgib Aus, kelle sõnul oli Beximco aasta tagasi hädas mõistliku kasutuse leidmisega aastas 56 miljoni rõivaeseme tootmise kõrvalt tekkiva materjalijäägile. “Nüüd võime julgelt väita, et leidsime uuendusliku lahenduse, kuidas edukalt suurtööstuse sees selle tootmisjääke kasutusele võtta,” tõdeb ta.

Lisaks keskkonnaprojektile puudutab Reet Ausi ja Eesti Disainikeskuses keskkonnavaldkonna projekte vedava Markus Vihma tegevus Bangladeshis ka sealse, meie mõistes vaesuses elava elanikkonna sotsiaalsete probleemide leevendamist.

AusDesign on jäätmetest valmistanud juba kolm kollektsiooni. “Nii osaletakse tööstussümbioosis, kus ühe ettevõtte jääde on teise tooraine. Meie tegevuse peamine eesmärk pole disainida ilusaid esemeid. Meie lähteülesanne on materjal ja probleemi lahendamine,” tõi Vihma välja AusDesigni ja tavapärase masstootmise erinevuse.

“Taoline upcycle-meetodil rõivadisain ning tootmine ehk väärtustav taaskasutamine loob võimalused märkimisväärseks ressursside kokkuhoiuks,” tõdeb Vihma ning lisab, et kui enamjaolt peetakse sedalaadi vastutustundlikku tootmist nišitootmiseks, on sellisel lähenemisel ometi tohutu potentsiaal.

Aus ei salga, et tema ambitsioon on kõigutada maailma tekstiili- ja rõivatööstuse aastakümneid muutumatuna püsinud alustalasid. Ta soovib vähendada raiskamist rõiva- ja tekstiilitööstuses ning konkreetse Bangladeshi projekti põhjal võib ta väita, et on õigel teel – rõivaste tootmiseks kasutatava materjali ja energia tuuldelaskmine väheneb kuni 30%.

Üritust külastas ka külastas Taani kroonprintsess Mary oma Tallinna-visiidi raames koos Eesti presidendiproua Evelin Ilvesega, kroonprintsessile avaldas muljet meie laulupeosärkide projekt, mille autoriks on samuti Aus. “Iga laulupeo jaoks toodetud up-shirt hoiab kokku 91% vett ning 86% energiat võrrelduna hariliku T-särgi tootmisega. Toodame neid 23 000 eksemplari, mis teeb kokku väga suure hulga säästetud ressursse,” ütleb Aus. 

Aukülalisena seminaril osalenud kroonprintsess Mary on Põhjamaades tuntud jätkusuutliku disaini eestkõneleja ning Taani Kultuuriinstituudi patroon, mistõttu kuulas ta huviga disainerite esitlusi. Üritusele lisas põnevust fakt, et Aus Design ja Aiayu rõivaid kandsid tol päeval tublid ja silmapaistvad naised ürituse korraldajate seast, kes hindavad säästlikku mõtteviisi ja kvaliteetseid rõivaid.

Ettekandega osales üritusel Taani ettevõte Vigga, kes on loonud rõivabrändi lastele vanuses 0–2, taaskasutuse põhimõttest lähtudes. Ettevõttelt on võimalik tellida ca 20 eset 45 euro eest ning kui laps neist riietest välja kasvab, vahetab Vigga need suuremate vastu välja.

Rõivaid valmistatakse väga kvaliteetsest materjalist ning neid puhastatakse põhjalikult ning pakendatakse enne uuele omanikule kasutusse andmist. Taolise kontseptsiooni alusel plaanitakse samuti vähendada raiskamist, mis tuleneb väikelaste riiete vähesest kasutuseast.

Reisil avastatud laamavill pani alguse keskkonnateadlikule tootmisele. Taani bränd Aiayu sündis kümme aastat tagasi, kui ettevõtte asutaja Maria Heilmann avastas Boliivias reisil olles laamavilla suurepärased omadused. Juba aastaks 2006 valmis esimene kollektsioon ning kolm aastat hiljem töötas Boliivias asuvas tehases 40 inimest. Tehasesse loodi kohe ka reoveejaam, kus puhastatakse kasutatav vesi sajaprotsendiliselt ning kasutatakse uuesti 70% ulatuses.

Heilmanni sõnul on Aiayu brändi tugevuseks lihtsus. “Kõik algas ühest materjalist ning esemete kõrgest kvaliteedist. Disaini loovad Taani disainerid ning enamik tooteid on käsitsi valmistatud, värvitud naturaalsete värvidega. Iga eseme juures on selgitav silt tema sünniloost Boliivias,” rääkis ettevõtlik taanlanna oma ettekandes. Tootmisahel on Heilmanni sõnul 100% ulatuses läbipaistev ning Aiayu on kaks korda pälvinud moetööstuse eetilise brändi auhinna.

Autor: Mariliis Pinn, Kairi Oja