Putin ei piirdu Ukrainaga

23. aprill 2014, 00:00

Oleme jõudnud punkti, kus vaid vähesed saavad elada unelmas, et Ukrainas toimuv on riigi sisekonflikt ega mõjuta Euroopa Liitu tervikuna.  Enamikul otsustajatel ­Euroopas on pilt selge, aga 28 huvi ühekssulatamine võib olla raskem, kui algul paistab.

Venemaa soov minna oma naabrite arvel lahendama oma siseprobleeme on igivana ja kahjuks ei ole kõik sellest õppinud.

Putini režiimi praegune tegevus loob reaalsust järgmiseks 20 või 30 aastaks. Euroopa ja Venemaa vahel on lisaks Ukrainale Moldova. Sealsed aparatšikud on juba teatanud, et soovivad Moskvalt tunnustamist. Nii nagu Ukraina, ei ole ka Moldova teinud struktuurseid reforme ja valinud ilmakaart, kuhu kuuluda.

Eesti on valiku teinud. ­Eesti tugevus on see, et meie oleme valiku teinud ning oma kuuluvust väljendanud. Meie oleme teinud reformid, mis tõid meid nõukogude okupatsiooni laastavast mõjust välja.

Turvaline keskkond on äärmiselt oluline ühiskonna arenguks ja tagamaks investeeringute Eestisse tulemist. Kui ­sisejulgeolek on tagatud, siis on see oluline eeldus investeeringuteks. Seda turvalist keskkonda ei saa tagada tankidega (kuigi riigil võiks need olemas olla), vaid piirivalve, pääste ja  politseiga.

Halb uudis on see, et majandusel ei lähe hästi. Praegu on hea uudis, et ka Venemaa majandusel ei lähe hästi. Mõistagi on kaubavahetusele ja turismile parem, kui mõlemal pool Schengeni piiri on rahulikumad ajad.

Aga ei ole. Sanktsioonide kehtestamisele järgnenud nädalal teatas Putini administratsioon, et sanktsioonid on ­Vene majandusele avaldanud vaid vähest mõju. Kui need olid mõni nädal kehtinuna avaldanud juba vähestki mõju, on see ­Venemaa jaoks halb uudis.

Iraanile kehtestatud sanktsioonid olid märksa rängemad, ning siis läks neli aastat, enne kui Iraan oli nõus oma tuumaprogrammi osas läbi rääkima. Veel tuleb arvestada, et Iraan oli juba enne majandussanktsioone välismaailmast märksa vähem sõltuv kui Venemaa. Venemaa majanduse suurus on võrreldav Itaalia majanduse omaga. Territoorium aga ei ole võrreldav suurt millegagi, ehk Aafri­kaga. Kui venitada Itaalia jõukus Venemaa-suurusele territooriumile, ei jää sellest suurt midagi järele. Liiatigi on Venemaa jõukus koondunud kahte linna.

Moldova on sihtmärk. Kas ­Putini huvid piirduvad Krimmi, Donetski või Ukrainaga? Vaevalt küll. Riike, kes ei ole NATOs ja Euroopa Liidus, on ­Venemaa naabruses küllalt. ­Ukraina ja Moldova on kindlasti sihtmärgid, aga välistada ei saa ka Kasahstani või Kesk-­Aasiat. Kui meetod ei ole otsene rünnak, siis mõjutustegevus kindlasti. Positiivne, et ­Putini režiimil ei ole sellel korral kellegagi pakti teha ning sellise majandusega ei ole lihtsalt võimalik kaua kõigiga tülis olla.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. April 2014, 18:52
Otsi:

Ava täpsem otsing