Uudised
22. aprill 2014 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Venemaa majandus languse äärel

Teises kvartalis võib Venemaa majandus juba n-ö tehnilises languses olla, ütles esmaspäeval Venemaa rahandusministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna juht Maksim Oreškin.

Majandusministeeriumi andmeil kahanes Venemaa SKP aasta esimeses kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 0,5% ning Oreškini sõnul võib langus jätkuda ka teises kvartalis. Majanduse on surve alla seadnud investeeringute vähenemine ja kapitali väljavool, mis aasta esimeses kvartalis küündis keskpanga andmeil enam kui 51 miljardile dollarile.

Väljavaated on sünged, lääneriigid ähvardavad Venemaad uute sanktsioonidega, kuna eelmisel nädalal Genfis USA, ELi, Venemaa ja Ukraina vahel sõlmitud pingeleevenduse kokkulepe pole olukorras muutusi toonud.

Separatistide teatel ei kohusta 17. aprillil Genfis sõlmitud kokkuleppe neid millekski. Eile hõivati uuesti Kramatorski politseihoone ja viidi politseijuht Slovjanskisse “kõnelustele”, vahendas Bloomberg.

Lepingu osapooled süüdistavad üksteist kokkuleppe rikkumises. USA välisminister John Kerry hoiatas esmaspäeval Venemaa välisministrit Sergei Lavrovi tagajärgede eest, kui Venemaa valitsus lähipäevil Ida-Ukraina separatiste ohjeldada ei aita, ütles pressiesindaja Jen Psaki. Venemaalt oodatakse avalikku üleskutset, et Ida-Ukrainas valitsushooned hõivanud separatistid hooned vabastaksid, relvad ära annaks ja oma eesmärke poliitiliste kanalite kaudu taotleks.

Lavrov süüdistas omakorda Ukrainat Genfi kokkuleppe jämedas rikkumises ja nõudis Kerrylt Kiievi mõjutamist. Venemaa president Vladimir Putin aga jätkas oma agendat, allkirjastades esmaspäeval seaduse, mis lihtsustab endise Nõukogude Liidu territooriumil elavate venelaste jaoks Venemaa kodakondsuse saamist.

USA ähvardab, et uute sanktsioonide kehtestamise küsimus Venemaa energia- või pangandussektori vastu on päevade küsimus, kui Venemaa ei astu samme separatistide ohjeldamiseks.

Uute sanktsioonide kartuses jätkas Venemaa börs eile teist päeva langust. Esmaspäeval langes Moskva börs 0,9%, eile keskpäevaks oli börs langenud 0,7%, viies languse agentuuri Bloomberg andmeil aasta algusest 11%-le.

“Ukraina on turul peamine mõjutaja,” kommenteeris Bloombergile Veles Capital LLC analüütik Aleksander Kostjukov. “Peamine küsimus on, kas USA lisab uusi sanktsioone, mis eelkõige Venemaa energiasektori firmade kaudu majandust kahjustavad.”

Maksim Oreškini sõnul ei ole Venemaal praegu kavatsust majanduse ergutamiseks kulusid suurendada, kirjutas ajaleht Wall Street Journal. Efektiivsem majanduskasvu ergutamise vahend on tema sõnul keskpanga rahapoliitika, mis saab eratarbimist turgutada. Märtsi algul, kui rubla kukkus Krimmi sündmuste tagajärjel USA dollari suhtes rekordmadalale tasemele (36,85 rubla dollari eest), tõstis keskpank baasintressi määra järsult 7%-le.

Oreškin usub, et rubla hakkab kosuma, kuna Venemaa jooksevkonto ülejääk enam ei vähene. Samuti prognoosib ta kapitali väljavoolu pidurdumist, nii et see aasta peale kokku jääb 80 miljardile dollarile. Sellega võrreldes on Venemaa endise rahandusministri Aleksei Kudrini prognoos oluliselt süngem – tema hinnangul võib väljavool küündida tänavu enam kui 150 miljardile dollarile.

Eile nõrgenes rubla keskpanga valuutakorvi suhtes 0,3%, 41,8224 rubla tasemele.

Ennustatakse ka majanduslangust. Ukraina kriisi mõjul on Venemaa majanduskasvu prognoose kärbitud – majandusministeerium tõmbas prognoosi 2,5%-lt alla 0,6%-le, Maailmapank aga ei välista ka tänavu 2% suurust SKP langust.

Oreškini hinnangul saab hinnatõus mais või juunis 7,5% tasemel tipust läbi, taandudes seejärel aasta kokkuvõttes 6%-le.

Suur inflatsioon ja halvenenud rahvusvahelised suhted on Venemaa laenusaamise võimalusi vähendanud. Mitu emissiooni on kehva turuolukorra tõttu tühistatud. Oreškini sõnul piirab Venemaa oma tänavuse laenuvajaduse välis- ja siseturult kokku ligi 500 miljardile rublale.

Krimmile eraldab Venemaa tänavu 8,7 miljardit dollarit. Vajadusel võib Venemaa täiendavaid summasid võtta ka valitsuse reservfondist, mis loodi Venemaa pensionisüsteemi toestamiseks, ütles Oreškin. Perspektiivis ootab Venemaa Krimmilt oma majandusele siiski positiivset panust.