1000euroste arvete eelnõu rühib edasi

Käibemaksuseaduse eelnõu oli arutlusel ka eelmisel aastal, kui riigikogu selle vastu võttis ja presidendile kinnitamiseks edastas. President aga saatis eelnõu tagasi, viidates, et see on põhiseadusega vastuolus.

Eile oli riigikogus eelnõu muudetud versiooni teine lugemine. Reformierakondlane ja riigi­kogu rahanduskomisjoni liige Remo Holsmer andis enne hääletust ülevaate, mida vahepeal muudetud on. “Käibemaksudirektiiviga vastuolu on maha võetud. Ettevõtjatele on antud pooleaastane üleminekuperiood, et kõik jõuaksid oma IT-arendused vastavale tasemele viia, ja need, kellel on vaja lisa­aega, saavad seda. Samuti on võimalus ettevõtjatele arvete esitamine summeerituna,” loetles Holsmer seaduseelnõus tehtud parandusi.

Kui varem kritiseeriti, et eelnõu koostati kiirustades ja osapooli kaasamata, siis nüüd on Holsmeri hinnangul aruteludesse kaasatud ka ettevõtjaid ja nende katuseorganisatsioone.

Holsmer rõhutas oma kõnes, et käibemaksudeklaratsiooni elektroonilise lisa loomine on oluline samm maksu­auguga võitlemisel ja et maksude paremast laekumisest sõltuvad nii peretoetused kui ka pensionid.

Ta pani ette teha eelnõu kohta lõplik otsus ­7. mail ja ütles, et sel juhul jõustuks seadus novembris.

Saadikute teravad küsimused. Riigikogu liikmed osutasid pärast Holsmeri ettekande lõppu mitmele probleemsele kohale. Keskerakondlane ­Aivar Riisalu ütles, et maksuamet on asunud juba enne eelnõu jõustumist tehnilistesse lahendustesse investeerima. Sotsiaaldemokraat Andres Herkel möönis, et säärane ette raha kulutamine ei sobi parlamentaarsete heade tavadega kokku.

Holsmer möönis, et maksuametil oli arendajaga sõlmitud leping neljaks aastaks 1 miljoni ­euro väärtuses. Mis puudutab investeeringuid käibedeklaratsiooni lisas, siis neid on tehtud 60 000 ­euro eest ja nende vajaduse otsustas Holsmeri sõnul maksuamet.

IRLi kuuluv Sven Sester vahendas ettevõtjate kaebusi, et nendega pole piisavalt kohtutud. Holsmer vastas, et ettevõtjatega on kohtutud ööpäevade kaupa.

Maksu- ja tolliameti juht Marek Helm on öelnud, et eelnõu vastuvõtmisega seotud kulusid on raske määrata, sest ettevõtted on erineva suuruse ja tasemega. Holsmer möönis, et kulude kohta pole endiselt ühest vastust.

Holsmer selgitas, et mõnel firmal polegi praegu raamatupidamistarkvara kasutusel ja sel juhul on kulutused suuremad. “Need, kes seda juba kasutavad, neile on osa tarkvaraarendajad öelnud, et arendus on hinna sees. Saame loota, et ettevõtted mõistavad seda,” ütles ta ja lisas, et kõik on  ette­võtete huvides, Eesti ausa maksukeskkonna huvides.

Küsimuse esitas ka riigikogu liige Andrus ­Ansip, kes uuris, kas on kaalutud ka rahalise piiri kaotamist, et ettevõtjad saaksid esitada kogu oma käibe korraga.

Holsmeri sõnul on selliseid ettepanekuid tehtud, ja ka Viljar Arakas, ettevõtja ja teenusmajanduskoja juht, on öelnud, et nemad kavatsevadki kõik arved esitada korraga.

Mitu riigikogu liiget ütles, et said e-kirju ettevõtjatelt, kes palusid eelnõu teine lugemine katkestada. Aivar Kokk IRList uuris seepeale, kas Holsmer oskab välja tuua mõne ettevõtte, kes on eelnõu poolt. Holsmer vastas, et eelnõu juures on koos­kõlastuste tabel, kust saab vaadata, kes mida toetas.

Ebavõrdne olukord. Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder (IRL) märkis, et seadus paneks ettevõtjad ebavõrdsesse seisu – osa saab maksuhaldurilt ajapikendust, et süsteemid tehniliselt vastavusse viia, aga osale jõustub seadus vastuvõtmise korral juba 1. novembrist. Tema hinnangul võiks seadus jõustuda kõigile samal ajal, ja pigem järgmisel aastal.

Kalev Kallo Keskerakonnast möönis, et eelnõu ütleks justkui kõva häälega, et 50% ettevõtjaist on petised. “Tegelikult paneme ettevõtjatele liigse koormuse. Ettevõtjad ütlevad juba, et Eestis pole mõtet ettevõtlusega tegeleda, et ettevõtja on Eestis sõimusõna ja viimased seadused tahavad vaid ettevõtjate elu raskeks teha. Kas see pole liialt ebaproportsionaalne eelnõu sellest saadava tuluga võrrelduna?” tõstatas Kallo küsimusi.

Riigikogu oli eile eelnõu üle arutades palju kriitilisem kui mullu, kuid siiski saadeti see 44 poolt- ja 22 vastuhäälega kolmandale lugemisele. Hääletus korraldati ka seaduse jõustumise kohta: poolt oli 43 ja vastu 19 saadikut. Eile oli riigikogus kohal 91 liiget.

 

Eelnõu on halb uni

Sven Sester, IRLRiigikogu leidis pärast seda, kui president oli eelnõu tagasi saatnud, et seadust tuleb muuta. Kas praegused muudatused annavad kindluse, et võime selle seadusega lõpuni minna? IRL on seisukohal, et maksuaugu vähendamine ja ausa maksukeskkonna kehtestamine on prioriteet. 1000 euro seaduse sünd on  halb uni. Kui vaadata ettevõtjate kaasamist, siis pärast seda, kui president eelnõu tagasi lükkas, on see olnud olnud olematu.Käibemaksuauk on 200–250 miljonit ­eurot ja saadav raha 30 miljonit. Kas täiendav koormus ettevõtjatele on siis ikka proportsionaalne? Eelnõu menetlemisel on kiirustamine olnud pärast uue koalitsiooni tekkimist selline, et rahanduskomisjonis on juba pandud seaduse mahalugemine 7. mai peale. Teema tahetakse kiiresti maha võtta ja rakendada.