Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Danske suunas pensioniraha võlakirjadest aktsiatesse

    Danske populaarseim pensionifond paigutas mullu raha erinevat tüüpi aktsiatesse ning  eelistas seejuures kõrge ärikultuuriga riike.

    “Portfelli kompositsiooni mõttes eelistasime arenenud riikide, eeskätt Euroopa aktsiaid, ning püsisime tugevas alakaalus pika tähtajaga valitsusvõlakirjades ja arenevate riikide aktsiates,” kommenteeris möödunud aasta strateegiat Danske pensionifondide fondijuht Martin Hendre. Need investeerimisotsused tasusid end ära, sest fondi aastane tootlus oli mullu 4,95%.
    Fondijuhi sõnul tehti varade üldpaigutuses  suuremaid taktikalisi muudatusi 2013. aasta kevadel, mil vähendati aktsiainvesteeringute üld­osakaalu, ning juunis-juulis ja septembris-detsembris, mil paigutusi aktsiainvesteeringutes jällegi suurendati.
    Portfellis erinevad aktsiad. Mullu osteti Danske Pension 50 fondi juurde teiste seas Apple’i aktsiat, millest sai fondi suurim üksikaktsiapositsioon.  Samuti suurendati osalust Tallinna Vees. Üksikaktsiate portfell moodustas fondist aasta lõpu seisuga 9,5%. Kokkuvõttes suurendati aastaga aktsia­investeeringute osakaalu 29%-lt 37,5%-le.
    Hendre sõnul on Danske pensionifondides nii aktsiaid, mis on valitud pikaajalise dividenditulu teenimise eesmärgil, kui ka niinimetatud kasvuaktsiaid, mis tegutsevad kiiremini kasvavates sektorites või valdkondades. Lisaks sisaldab fond aktsiaid, mis on soetatud momentidel, mil nad olid ilmselgelt alahinnatud, ning ka teemaaktsiaid, mille investeerimisotsus põhineb kitsa ärisektori spetsiifikal.
    Investeeringud Läti ja Eesti turule. Geograafiliselt eelistab Danske riike, kus ärikultuur ja finantsaruandluse tase on kõrged. Investeerimisvõimalused Eestis ja teistes Balti riikides on fondijuhi sõnul saanud samuti rohkem tähelepanu.
    Mullu vähendati Danske Pension 50 fondis hoiuste osakaalu 15%-lt 11%-le. Samas osteti sarnaselt teiste II samba fondivalitsejatega juurde 2,8%-list tootlust pakkuva Latvenergo võlakirju.
    “Tõsi, osalesime eelmisel aastal Latvenergo võlakirjaemissioonides, nagu varem oleme sobiva riski-tulu suhte korral soetanud ka Eesti Energia ja Eleringi võlakirju,” lausus Hendre.
    Tema sõnul on tulusus tähtajani võlakirjainvesteeringute tegemisel kindlasti oluline kriteerium, kuid ainuüksi sellele toetuda pole siiski kohane. “Silmas tuleb pidada ka krediidiriski taset ja turuolukorda. Kord võivad absoluutnumbrites kõrgemat oodatavat tootlust pakkuvad võlakirjad olla nii-öelda ülehinnatud ja haavatavad lühiajalise hinnalanguse suhtes, teinekord aga kaubelda hoopis soodsatel tasemetel,” märkis Hendre.
    Kinnisvaraga rahul. Lisaks on tasapisi suurendatud investeeringut EfTEN Kinnisvarafondi, mis on absoluutmahult tõusnud fondi suuruselt teiseks investeeringuks.
    Fondijuhi kinnitusel ollakse seni EfTEN Kinnisvarafondi investeeringuga rahul, kuna eelmise aasta tootlus ulatus üle 15%. “Balti ärikinnisvara hinnad enam epiteeti “väga atraktiivsed” ehk välja ei kanna, kuid võimalusi on, ja kinnisvara tulumäärad võivad segmenditi veelgi langeda,” märkis ta.
    Kinnisvara varaklassi osatähtsus Danske pensionifondides Hendre sõnul perspektiivis pigem suureneb, kuid edaspidi kavatsetakse töötada rohkem metsa- ja põllumaaomandi suunal ning investeeringuid ärikinnisvarasse pole esialgu plaanis suurendada.
    Eelistatakse Euroopa riikide aktsiaid. Fondijuhi sõnul ei saa arenenud maade aktsiaturgude hinnatasemeid arvestades enam midagi odavalt kätte ning turvapuhver juhuks, kui maailmamajanduses peaks midagi viltu minema, on tunduvalt õhem.
    “Tõenäoliselt pakub aktsiate varaklass ka sel aastal parimat tootlust, ent võrreldes 2013. aastaga, mil aktsiate hinnatõusu tõukasid tagant nii keskpankade poliitika kui ka madalad ettevõtete hinna-kasumi kordajad, on lähematel aastatel mõlemad mõjud pöördumas,” märkis Hendre.
    Palju sõltub Hendre hinnangul ka sellest, milliseks kujuneb suurte majanduspiirkondade nagu USA, Hiina ja Euroopa Liidu majanduskasv ning kuidas see kandub edasi ettevõtete käibesse ja kasumisse.
    Esimeses kvartalis müüdi Vene aktsiaid
    Aasta alguses on Danske fondide aktsiaportfellis mõnevõrra muudetud investeeringute tööstusharu- ja regioonipõhist kompositsiooni. Lisaks müüdi jaanuaris suur osa Venemaa-suunalistest aktsiainvesteeringutest.
    Esimeses kvartalis soetati ka valikuliselt üksikaktsiaid ja majandussektoripõhiseid börsil kaubeldavaid fonde, samuti lisandus investeering Eesti ja teiste Balti riikide noteerimata erakapitali investeerivasse private equity fondi BaltCap Baltic Private Equity Fund II.
    Danske pensionifondide fondijuhi Martin Hendre sõnul on nende pensionifondide praegune varade üldpaigutus pigem ettevaatlik. “Me ei ole teadlikult aktsiate varaklassi maksimaalses osakaalus investeerinud,” selgitas Hendre.
    Võlakirjade puhul on olulisemad muutused fondijuhi sõnul puudutanud Leedu ja Läti riigivõlakirjade osakaalu suurendamist ning Venemaa ettevõttevõlakirjade müüki. Selle ajendiks oli kasumi realiseerimine Ukraina kriisi võimaliku eskaleerumise kartuses.
    Mõõdukas hinnalangus aktsiaturgudel oleks Hendre sõnul Danskele soodne, kuna looks tingimused aktsiate vaatlus- ja analüüsinimekirja alusel aktsiainvesteeringute suurendamiseks.
    Võlakirjade puhul eelistatakse teha pigem keskpika tähtajaga ehk mõõduka intressiriskiga võlakirjainvesteeringuid. Danske eelistab jätkuvalt ettevõtete võlakirju.
    Üldiselt püüatakse sel aastal olla valmis kõikvõimalikeks muutusteks. „Meie investeerimisstrateegia 2014. aasta märksõna on paindlikkus, seda nii pensionifondide riskitaseme tõstmise kui alandamise osas, aga ka portfelli kompositsioonis,“ märkis Hendre.
     
     
    Üks küsimus
    Kuidas möödus pensionifondi osakute esimene vahetamise aeg teie II samba pensionifondides?
    Silja Saar, Danske Capital ASi tegevjuhtTänavu jaanuarist kuni märtsi lõpuni toimunud II samba pensionifondide osakute vahetusperioodil jäi Danske pensionifondides klientide arv sisuliselt samaks.Suuri muudatusi ei toimunud klientide üldarvus ega ka Danske pensionifondide lõikes.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.