Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti finantssektori riskid on poole aastaga kasvanud
Eesti finantssektorit ohustavad riskid on küllalt väikesed, kuid need on viimase poole aasta jooksul suurenenud, teatas Eesti Pank.
Eesti Panga president Ardo Hanssoni sõnul ohustavad Eesti finantssektorit peamiselt kolm tegurit, millest enim on mõju avaldanud väliskeskkonnas toimuv. Finantsstabiilsust ohustavad ka Eesti kinnisvarahindade kiire kasv ja Põhjamaade riskihinnangute võimalik halvenemine, mis suurendaks emapangagruppide rahastamis- ja likviidussriski.
Hanssoni sõnul moodustavad Eesti pangandusturust 90% Põhjamaade pangagrupid, neist 80% Rootsi pangad. Põhjamaade pankade rahastamismudel erineb tüüpiliste euroala pankade omast ja sõltub rohkem võlakirjadest kui hoiustest. Hanssoni sõnul on see jätkuvalt murettekitav.
“Rootsi keskpank ja finantsjärelevalve on karmistanud teatud likviidsus- ja kapitalinõudeid, meie arvates on see vajalik,” ütles Hansson eile pressikonverentsil. Ta lisas, et kui olukord nõuab, tuleb astuda täiendavaid samme.
Ohtlikud välismõjud. Teine risk on Hanssoni sõnul seotud väliskeskkonnaga, seda peamiselt just Ukraina ja Venemaa konfliktiga. “Kui üldiselt teame, et euroala väljavaade peaks olema mõõdukalt positiivne, siis riskid on pigem allapoole,” märkis Hansson.
Kinnisvarahindade kiire kasv võib Hanssoni arvates kaasa tuua riskantsema laenukäitumise ja kuhjata riske finantssüsteemis, mida on kerge alahinnata Eesti madalate intressimäärade tõttu. “Peab olema valvas,” märkis Hansson.
Eesti Panga asepresident Madis Müller lisas, et enamasti mõjutab Venemaa majanduse halvenemine Eestit ekspordituru kaudu.
Kommentaar
Nii Eestis kui ka ELis pingelangus
Madis Müller, Eesti Panga asepresidentPinged Euroopa finantsturgudel on viimase aasta jooksul tunduvalt leevenenud. Näiteks abiprogrammi riigid Kreeka ja Portugal on hiljuti suutnud müüa täiesti mõistlikel tingimustel investoritele uusi valitsuse võlakirju. Kui väliskeskkonna riskid realiseeruvad, mõjutavad need kindlasti ka Eesti ettevõtete finantsstabiilsust. Lähiajalugu vaadates näeme, et maksehäiretega ettevõtete arv Eestis on olnud jätkuvalt languses. Ettevõtted on suhteliselt kasumlikud, kuigi mullu teises pooles see mõnevõrra langes.