Elektri börsihind märtsis viimaste aastate madalaim

Birjo Must 23. aprill 2014, 10:25

Märtsis langes elektri hind kõigis Nord Pool Spot (NPS) hinnapiirkondades, viimati oli kuine hind sama madalal tasemel 2012. aasta suvisel perioodil, teatas Elering.

NPS Eesti hinnapiirkonna hind alanes eelmisel kuu jooksul üheksa protsenti 31,57 euroni megavatt-tunni kohta, ületades Soome keskmist hinda vaid 0,36 euro võrra. Eesti ja Soome hinnapiirkonnas ühtisid hinnad märtsis 94% tundidest.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on NPS Eesti hinnapiirkonnas elektri hind olnud viimastel kuudel madalam, kui see oleks olnud reguleeritud turukorraldusega jätkamisel.

„Reguleeritud elektrihind oleks praegu süsinikdioksiidi hinnataset arvestades ilmselt 40 euro kandis. Sel aastal olme suurel osal ajast saanud elektrit tarbida hinnaga 30-35 eurot. See on otsene Estlink kaablite ehitamise mõju,“ rääkis Veskimägi.

„Kui siia juurde lisada taastuvenergia tasu langus ning 1. aprillist alanenud Eleringi ülekandetariif, siis on õiglane märkida, et müüt ainult kasvavatest elektrihindadest ei ole õige. Selgelt on olemas paindlikkus ka kulude vähenemise suunas,“ lisas ta.

Põhjamaade elektribörsi süsteemihind langes märtsis 11,5%, jäädes keskmiselt 26,74 euro tasemele megavatt-tunni kohta. Madalaim oli elektri hind taaskord Taanis, kus esines 13 tunnil ka negatiivseid elektrihindu.

Lätis ja Leedus kõrgeim hind

Lätis ja Leedus ühtisid hinnad eelmisel kuul kõigil kauplemistundidel ja keskmiseks hinnaks oli 41,61 eurot megavatt-tunni kohta. Ühtlasi oli see Põhjamaade elektribörsi kõrgeimaks hinnaks. NPS Eesti ja NPS Läti piirkondade hinnad erinesid märtsis 76,7 protsendil tundidest.

Veebruaris Euroopa Liidu kliimapoliitika teemaliste uudiste toel kerkinud süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad langesid märtsi lõpuks 2013. aasta tasemele, liikudes 4,34 ja 6,9 euro vahemikus tonni kohta. Eestisse imporditud maagaasi keskmine hind oli Eleringi hinnangul märtsis 29,80 eurot megavatt-tunni kohta.

Märtsi kokkuvõttes ületas Eestis tootmine siseriiklikku tarbimist 20% võrra, Läti suutis katta omamaise toodanguga 80 ja Leedu 27% elektritarbimisest. Baltikumi defitsiidist kaeti 59 protsendi ulatuses impordiga Soomest ja 41% ulatuses impordiga kolmandatest riikidest.

Märtsikuu jooksul olid võimsusvood suunatud Soomest Eestisse 739 tunnil ja suunaga Eestist Soome üksnes kolmel tunnil. Ühendused EstLink 1 ja EstLink 2 olid veebruarikuus koormatud Soome-Eesti suunal maksimaalse ülekandevõimsuse ulatuses 46 tunnil.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. April 2014, 10:25
Otsi:

Ava täpsem otsing