Finantsstabiilsust ohustavad kolm riski

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul ohustavad Eesti finantssektorit peamiselt kolm tegurit, millest enim on mõju avaldanud väliskeskkonnas toimuv.  Finantsstabiilsust ohustavad ka Eesti kinnisvara hindade kiire kasv ja Põhjamaade riskihinnangute võimalik halvenemine, mis suurendaks emapangagruppide rahastamis- ja likviidussriski.

Põhjamaade mõju. Hanssoni sõnul moodustab Eesti pangandusturust 90 protsenti põhjamaade pangagrupid, neist 80 protsenti Rootsi pangad. Põhjamaade pankade rahastamismudel on tüüpilisest euroala pankade omadest erinev ja sõltub rohkem võlakirjadest, kui hoiustest. Hanssoni sõnul on see jätkuvalt murettekitav. "Kui Põhjamaades peaks toimuma mingisugune hinnangu muutus, on see mudel ka kergesti haavatav," märkis Hansson. Ta lisas, et Põhjamaade majanduse ja pankade riskihinnangute halvenemine suurendab emapangagruppide rahastamis- ja likviidsusriski ning mõjutab otseselt ka Eesti finantsstabiilsust.

"Rootsi keskpank ja finantsjärelvalve on karmistanud teatud likviidsus- ja kapitalinõudeid, meie arvates on need vajalikud ja tänuväärt sammud," ütles Hansson täna pressikonverentsil. Ta lisas, et kui praegune Rootsi majandusolukord peaks jätkuma ja kinnisvarahinnad jätkuvalt tõusevad, siis ei pruugi neist meetmetest piisata ja tuleb astuda täiendavaid samme.

Väliskeskkonna riskid tõenäolised. Teine finantsstabiilsust ohustav risk on Hanssoni sõnul seotud väliskeskkonnaga, seda peamiselt just Ukraina ja Venemaa konfliktiga. "Kui üldiselt teame, et euroala väljavaade peaks olema mõõdukalt positiivne, siis riskid on pigem allapoole," märkis Hansson.

Tema sõnul on negatiivsed stsenaariumid tõenäolisemad, kui positiivsed. "Meie otsesed finantsilised seosed Ukraina ja Venemaaga on tagasihoidlikud ja seega ka risk läbi finantssektori üsna piiratud," ütles Hansson. Eesti Panga asepresident Madis Müller lisas, et enamasti mõjutab Venemaa majanduse halvenemine Eestit läbi ekspordituru, seda nii otse kui ka läbi meie teiste suuremate kaubanduspartnerite Läti, Leedu ja Soome, kelle majandust samuti Venemaa mõjutab.

Kinnisvara hinnakasv ohustab. Kinnisvara hindade kiire kasv võib Hanssoni sõnul kaasa tuua  riskantsema laenukäitumise ja kuhjata riske finantssüsteemis. Riske on kerge alahinnata Eesti madalate intressimäärade tõttu.  "Peame olema valvas," märkis Hansson. Tema sõnul on siiani olnud positiivne see, et pangad ei ole siiani laenude kasvuga kinnisvara hindu üles kütnud. "Kui pangad jätkavad konservatiivse hoiakuga ja on laenude väljaandmisel samamoodi ettevaatlikud, siis ei pruugi risk suur olla," selgitas ta. Kui aga see peaks muutuma, siis tema sõnul Eesti Pank vajadusel valmis kehtestama Eesti pankade laenutingimustele karmistavaid nõudeid.

Riigikogu võttis eelmisel nädalal vastu seadusemuudatused, mis andsid Eesti Pangale makrofinantsjärelvalve asutuse õigused. See tähendab, et Eesti Pangal on õigus pankadele finantsstabiilsuse kaalutlusel kehtestada täiendavaid kapitali- ja likviidsusnõudeid.

Madis Müller, Eesti Panga asepresident:

Pinged Euroopa finantsturgudel on viimase aasta jooksul tunduvalt leevenenud. Näiteks programmiriigid Kreeka ja Portugal on hiljuti suutnud müüa täiesti mõistlikel tingimustel investoritele uusi valitsuse võlakirju.

Kui väliskeskkonna riskid realiseeruvad, mõjutavad need kindlasti ka Eesti ettevõtete kasumlikkust ja maksevõimet, finantsstabiilsust. Lähiajaloo numbreid vaadates näeme, et maksehäiretega ettevõtete arv Eestis on olnud jätkuvalt languses. Ettevõtted on suhtelised kasumlikud, kuigi eelmise aasta teises pooles kasumlikkus mõnevõrra langes. Kasumite langus polnud kuigi laiapõhjaline, pigem oli see keskendunud näiteks veondus- ja laondussektorile.

Üheks ettevõtete kasumite languse põhjuseks oli kiire keskmise palga tõus. Ettevõtetele tähendab see suurenevat kulu, samas on see positiivne areng majapidamistele, samuti toetab see inimeste maksevõimekuse paranemist.