Teisipäev 24. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tänavalt edukalt programmeerijaks

Piret Reiljan 23. aprill 2014, 18:57

Tarkvarafirma Codeborne õpetas oma tarkvarakoolis programmeerima ja võttis tööle kolm inimest, kes varem programmeerimisest midagi ei teadnud.

„Unistad tarkvara loomisest, mida kasutavad sajad tuhanded? Praegune amet on muutunud igavaks? Siis tule Codeborne’i tarkvarakooli oma ala parimate juurde õppima!“ Sellist kuulutust märkasid mullu südasuvel 28-aastane Annika Tammik, 31-aastane Elina Matvejeva ja 49-aastane Martin Beldman. Tammik töötas siis telekomifirmas ärianalüütikuna, Matvejeva perekonna logistikafirmas ning Beldman osutas IT-spetsialisti teenust raamatupidamisettevõttele.

Tarkvaraarendus oli kõigi kolme jaoks võõras maailm. Nüüd aga töötavad nad programmeerijatena ja nende tööülesanded on aukartust äratavad. Matvejeva töötab Sankt-Peterburgi internetipanga, Beldman siinse ID-kaardi baastarkvara ja Tammik Tartu maratoni veebilehe kallal. Muidugi ei ole värsked programmeerijad veel profid, kuid nad arenevad kogenud kolleegide kõrval kiiresti.

„Mul ei olnud õrna aimugi, millesse ma end mässin, aga nii tore, et mässisin,“ rõõmustas Tammik, kes enda sõnul tavaliselt kuulutusi ei märka, kuid Codeborne’i tarkvarakooli teade järelikult lihtsalt pidi tema tähelepanu köitma. Matvejeva sõnul oli tarkvarakooli juures kõige raskem teadmiste maht, mida iga päev omandada tuli. Teatava õudusega meenutasid Tammik ja Matvejeva ka Oracle’i Java sertifitseerimiseksamit, mis neil Codeborne’is katseajal ära teha tuli ja mis tähendas tohutut õppimist. Veel tõid nad esile, et harjumist nõudis Codeborne’s harrastatav ekstreemprogrammeerimine, mis kujutab endast paaris programmeerimist ühe arvuti taga. Niisugune töömeetod on Eestis haruldane. Codeborne’i ühe omaniku Toomas Taltsi sõnul müüvad nad kliendile alati kahe inimese ressursi ja paaris töötades teevad kaks inimest tema sõnul rohkem ja kvaliteetsemat tööd, kui nad eraldi teeksid. Näiteks on välistatud kõrvaline tegevus arvuti taga.

Palgatöölt ettevõtjaks

Codeborne on 25 töötajaga tarkvarafirma, mida võib julgelt nimetada palgatöölt ettevõtlusse suundumise edulooks. Firma asutasid 2010. aasta alguses Swedbanki IT-meeskonnast lahkunud Toomas Talts, Anton Keks ja Erik Jõgi. Kokku on Codeborne’l 11 omanikku. Juba paar aastat pärast asutamist 2012. aastal suutis Codeborne teenida kahe miljoni eurose käibe juures miljoni kasumit. Toonaste majandustulemustega saavutas Codeborne Äripäeva IT- ja arvutifirmade TOPis auväärse kolmanda koha. Codeborne pääses ka Äripäeva palgamaksjate TOPi, tunamullu oli keskmine palk ettevõttes ligi 3000 eurot.

Tarkvarakooli idee tekkis Codeborne’i omanikel pärast seda, kui üks neist oli käinud kogemusi omandamas USAs Chicago tarkvarafirmas. Nimelt oli Chicago ettevõttes juurutatud õpipoisi süsteem. Ettevõttes jala ukse vahele saamiseks tuli seal kõigepealt olla õpipoisi ametis – mõnest kuust aastani välja. Võõrsil nähtu hakkas Codeborne’i omanikke kummitama ja võttis lõpuks kuju tarkvarakooli näol, kuhu kutsuti eelkõige sotsiaalmeedias, aga ka ajalehekuulutuses inimesi, kel ei pidanud hämmastaval kombel olema IT-alast töökogemust ja haridust. Ka ei pidanud üldse oskama programmeerida. „Piisab IT-huvist ja inseneritaibust,“ julgustas Codeborne neid, kes oma elus kannapööret ihaldasid. Parematele lubati tööpakkumist.

Tarkvarakooli astumiseks laekus Codeborne’le 107 avaldust. Neist sõeluti motivatsioonikirjade ja CVde põhjal kiiresti välja 12, kelle hulgast juba põhjalikuma kaalumise tulemusel valiti kuus inimest, kes pääsesid kolmeks kuuks ettevõttesse programmeerimist õppima. Kolm kuud täistööajaga ehk hommikust õhtuni Codeborne’s kohapeal õppimist oli ühtlasi märk sellest, et väljakutse vastuvõtnutel oli asjaga tõsi taga. Pealegi ei piirdunud õpe vaid tööajaga, end tuli kõvasti harida ka kodus. Palka tarkvarakoolis käijad ei saanud, kuigi nende õpetamine kujutas endast reaalse projektiga tegelemist – pärast põhitõdede omandamist asuti tarkvarakoolis tegelema Tartu maratonile uue veebilehe loomisega.

Eeskujuks avalikule sektorile

Kolm kuud rasket õpitööd lõppes kuuest tarkvarakooli kasvandikust kolmele töökohaga Codeborne’s. Väärib tähelepanu, et kolmest palgatud verivärskest programmeerijast kaks olid naised – varem ei töötanud Codeborne’s ühtegi naisprogrammeerijat.

Codeborne üks omanikest Toomas Talts rääkis, et tema jaoks näitas tarkvarakool, et kui on motivatsiooni, huvi ja asjatundlikku õpetust, siis on erialavahetus täiesti reaalne. Tarkvarafirma kogemus võiks Taltsi sõnul olla eeskujuks ka avalikule sektorile, kus ümberõppe teema on teravalt üleval olnud. „Meie kogemus on reaalse elu tõestus, et IT-alane ümberõpe on ka meil Eestis võimalik, mitte ainult mõnes kauges riigis,“ julgustas ta.

IT-valdkonna ettevõtjad on pidevalt kaeblevalt rääkinud lausa mõnest tuhandest insenerist, kes meie tööjõuturul puudu on. Taltsi sõnul olnuks Codeborne’lgi tarkvarakoolita kaks varianti, kuidas leida programmeerijaid – IT-erialade koolipingist või konkurendilt üle ostes. „Aga meie mõtlesime, et me mitte ei jaga sama suppi ümber, vaid teeme selle supi nii-öelda paksemaks, tuues uued inimesed IT-sektorisse,“ iseloomustas Talts tarkvarakooli ideed.

Teine Codeborne’i omanik Aho Augasmägi ütles, et tarkvarakooli kavatsetakse tulevikus korrata, kuid arvatavasti mitte varem kui aasta-pooleteise pärast, kui esimestelt tarkvarakooli kasvandikelt tähelepanu ära saab ja nad päris iseseisvalt programmeerima hakkavad.

Mis on tarkvarakooli eduka läbimise eelduseks, tekib küsimus. „Loogiline mõtlemine. Sa pead ikkagi teatud mõttes algoritmiliselt suutma mõelda, et programmeerida,“ arutles Augasmägi. Kuid nii Talts kui ka Augasmägi toonitasid, et eelkõige otsisid nad oma tiimi huvitavaid ja motiveeritud inimesi. Hea tahtmise korral on kõik võimalik, leidsid nad.

Nortalil suveülikool

Varasema IKT töökogemuseta noori on endale töötajaiks aastaid välja õpetanud ka Eesti üks suuremaid tarkvaraarendajaid Nortal. Alates 2005. aastast organiseerib Nortal suveülikooli ja alates mullusest ka talveülikooli. Nortali programmi eristab Codeborne’i tarkvarakoolist siiski see, et Nortali kooli pääsemiseks tuleb lahendada tarkvaraarenduse ülesandeid ja päris nullist uut ametit õppima nende juurde ei pääse.

„Meil on mitu vooru, lahendada tuleb erinevaid katseülesandeid ja läbida vestlus,“ rääkis Nortali tarkvaraarenduse valdkonna juht Priit Liivak. Mullu soovis ühele talveülikooli kohale pääseda 12 inimest, suviti on konkurss veelgi tihedam. Mõnesajast huvilisest jääb sõelale umbes paarkümmend, peamiselt teise ja kolmanda kursuse IT-tudengid. Liivaku sõnul tähendab kogemuseta noorte värbamine nende pidevat õpetamist, mistõttu on kohad selgelt piiratud.

EKSPORT

Võtmekliendid on Venemaa pangad

Codeborne'i ühed suuremad kliendid on praegu kaks Venemaa panka - Sankt-Peterburgi pank, mille nõukogu eesotsas on aastaid olnud pangas ka väikest osalust omav Indrek Neivelt (aasta alguses teatas pank, et uude nõukokku Neivelt ei kandideeri), ja Uuralites Jekaterinburgis asuv Uurali arendus- ja rekonstruktsioonipank. Mõlemale pangale arendab Codeborne internetipanka.

Koostöö Sankt-Peterburgi pangaga on muutunud sedavõrd usalduslikuks, et Vene pank on Eesti tarkvarafirma abi küsinud lausa turunduskampaania korraldamiseks. Oma roll on siin Codeborne’i asutajate panganduses töötamise taustal – nende teadmised ei piirdu vaid tarkvaraalasega. Uurali panga huvi Codeborne’i vastu kasvaski välja edukast koostööst Sankt-Peterburgi pangaga.

Ukraina sündmused Codeborne’i koostööd Vene pankadega seni mõjutanud pole. Normaalne äritegevus ja normaalne inimestevaheline suhtlus on ettevõtte ühe omaniku Toomas Taltsi sõnul jätkunud, vähemalt nende töös. Mis aga edaspidi võib juhtuda ja kas mõni sanktsioon võib koostööd takistada, on raske ette näha.

Taltsi sõnul on Codeborne’l nii-öelda linnuke maas ka Lääne-Euroopas, kuid sellest olevat veel vara täpsemalt rääkida. Eestis on Codeborne’i suuremad kliendid praegu Starman, Sertifitseerimiskeskus ja Ericsson. Varem on teenust pakutud näiteks Eesti Energiale, Elionile ja Swedbankile.

TULEMUSED

  • Codeborne’i kasumlikkus on viimasel paaril aastal ulatunud 45-50 protsendini. Eelmisel aastal oli ettevõtte käive 2,58 miljonit eurot ja kasum 1,15 miljonit eurot.
  • 1,3 miljonit eurot dividende on Codeborne'i omanikud seni ettevõttest võtnud, dividendid on iga aastaga kasvanud ja mullu võeti 800 000 eurot dividende (omanikke on kokku 11).
  • Ekspordi käive oli ettevõttel mullu 1,64 miljonit eurot.
  • 10% puhaskasumist jagab OÜ Codeborne töötajatele lisaks palgale preemiaks, et neid motiveerida. Ka omanikud töötavad igapäevaselt ettevõttes.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. April 2014, 14:13
Otsi:

Ava täpsem otsing