Pangad teenisid kolme kuuga 79 miljonit eurot puhaskasumit

„Kasumlikkus kahanes peamiselt kauplemisportfellilt saadud väiksema tulu ning finantsvarade turuväärtuse muutusest tekkinud kahjumi tõttu. Pankade kasumi peamine komponent – puhas intressitulu – suurenes aastaga ligi 8% eelkõige madala ressursihinna tõttu. Kasumlikkust toetas ka see, et varasemad laenuallahindlused võeti taas tuluna arvele, mis moodustas 7% kvartali puhaskasumist,“ vahendas Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kask.

Uusi eluasemelaene võeti esimeses kvartalis 35% suuremas mahus kui aasta tagasi. Uute laenulepingute arv suurenes samal ajal märksa vähem (14%). Laenukäive suurenes seega osaliselt kinnisvara hindade kasvu hoogustumise tõttu. Kuigi eluasemelaenuportfell on koos turu elavnemisega suurenenud, on varasemate laenude tagasimaksete tõttu jäänud kasv siiski suhteliselt väikeseks. Märtsi lõpus oli eluasemelaenuportfell aastataguse ajaga võrreldes 1,5% suurem ning moodustas 5,9 miljardit eurot.

Ettevõtted võtsid esimeses kvartalis uusi laene 1% rohkem kui aasta tagasi. Tööstus- ja põllumajandussektori ettevõtted said esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes laenu ligi viiendiku võrra rohkem. Lisaks sellele on viimaste kuude jooksul kasvanud mõnevõrra hoogsamalt kinnisvarasektorisse väljastatud laenude maht. Veonduse ja kaubanduse tegevusala ettevõtete esimese kvartali laenukäive oli aga mullusest väiksem. Ehkki laenu- ja liisinguportfelli maht on mõnes sektoris pikaajaliste investeerimislaenude toel suurenenud, ei ole ettevõtete laenude ja liisingute kogumaht viimase 6 kuu jooksul muutunud, püsides 7,6 miljardi euro tasemel.

Eesti majapidamiste ja ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastakasv aeglustus ettevõtete laenumahu väiksema kasvu tõttu 0,6%le. Laenude ja liisingute kogumaht kasvas märtsi jooksul 26 miljoni euro võrra 14,9 miljardi euroni.

Laenuintressimäärad jäid märtsis eelneva kuu tasemele. Märtsis väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli vastavalt 2,6% ja 3,2%. Tänu stabiilsele marginaalile ja EURIBORile on intressimäärad püsinud sarnasel tasemel rohkem kui aasta.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis jäi märtsis 1,9% tasemele. Eesti majanduskasvu aeglustumine 2013. aastal ei ole toonud kaasa probleemsete laenude suurenemist. Viivislaenude mahu vähenemine on siiski pidurdunud: nende maht on püsinud alates 2013. aasta novembrist üsna muutumatuna 250 miljoni euro juures.

Majapidamiste hoiuste kasv on tänu sissetulekute suurenemisele püsinud tempokas. Majapidamiste hoiuste aastakasv kiirenes märtsis ligi 8%le. Ettevõtete hoiused märtsis aga vähenesid, mistõttu kahanes hoiuste kogumaht kuu jooksul 112 miljoni euro võrra 9,2 miljardi euroni.